Aru isegi saan, kuid kõik need vaimsed tõekspidamised jõuavad minuni(meieni) hiljavõitu. Kaua on elatud teisiti. Mitte ainult pool sajandit seda elu, vaid ka kõik eelnenud elud. Peab olema eriline inimene, kes suudab oma mõtlemist täielikult muuta.

    Mulle sattus kätte see vana raamat ja imestan, kuidas universumi tõed on siiski ühed ja samad, olenemata, kui erinevatest allikatest nad pärit on.

    Leontine, vastan sulle veel Sai Baba sõnadega: "Arvatavasti oled kuulnud inimestest, kes püüdlevad moksha (vabanemine, valgustumine) poole. Paljudel võib olla mulje, et see on harva osaks saav au, et üksnes vähesed saavutavad selle, või et see on justkui mingi paik nagu paradiis või mingi väljavalitute kogukond, või kõrgus, kuhu üksnes väljavalitud kangelaslikud hinged suudavad üles ronida. Ei, moksha on midagi niisugust, mille kõik peavad saavutama ja isegi need, kes mokshat eitavad, peavad lõppude lõpuks selleni jõudma. Sest igaüks otsib seda ka praegu,kui ta otsib rõõmu, õnnetunnet ja hingerahu. Aga kes siis seda ei otsi?
 Kui inimene on väsinud ajutistest rõõmudest ja kaduvast rahust, püüab ta lõpuks teada saada alaliselt kestva rahu ja rõõmu saladust. Ja siis ei eksleks ta enam meeletuna meeleliste tühiste naudingute kõrvalteel. Kuid mingid väited või veenmised ei suuda sundida pimedust eemale tõmbuma. Piisab välgusähvatusest ja pimedus on kadunud...