Ehk annavad järgmised raamatuid häid mõtted teilegi?
Kirjutatud lihtsas ja selges vormis, kergesti arusaadavad ja tunnetatavad.
Pakuvad lugejale südametarkust ja seiklusi, äratundmist ja lihtsate kuid oluliste elutõdede mõistmist.
Lõpuks mõistame, et kogu universum ja loodus räägib tegelikult sama keelt - ükskõik kus me siin Maal ka viibime.
Sisu:
"Viiendat mäge" lõpetades tulid mulle meelde möödapääsmatud olukorrad minu elus.
Alati, kui tundsin ennast täieliku olukorra peremehena, juhtus midagi, mis lõi mul jalad alt.
Küsisin endalt: miks? Kas tõesti on saatuseks ainult lõpusirgele välja jõuda, kuid mitte seda ületada? Kas Jumal on tõesti nii julm, et laseb mul silmapiiril palmipuid näha vaid selleks, et ma kõrbes janu kätte sureksin?
Läks tükk aega, enne kui mõistsin, et asi pole sugugi nii. Mõned asjad on meie ellu toodud sellepärast, et meid tagasi Oma Loo õigele rajale juhtida. Teised jälle ilmuvad selleks, et me kõike seda, mida oleme õppinud, kasutada saaksime. Ja lõpuks tulevad mõned asjad, et meid õpetada.
Usun, et ma pole selles kogemuses üksi; paratamatus on puudutanud iga inimolendi elu siin Maa peal. Mõni toibub, mõni annab alla -- kuid vähemalt korra oleme me kõik tundnud, kuidas tragöödia tiivad meid riivavad. Miks?
Et sellele küsimusele vastata, lasen ma Eelijal end kood teiega läbi Akbari päevade ja ööde juhtida.
- Paulo Coelho
«Alkeemik» on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest -- oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Kui Andaluusia karjusepoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja -- Alkeemiku.
««Mu süda kardab kannatusi,» ütleb poiss ühel ööl Alkeemikule, kui nad kuuvalguseta taevast vaatasid.
«Öelge talle, et hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise. Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»
