Robert Bly, Marion Woodman "Kuningneitsi". Üks mu lemmikutest, mida ikka ja jälle kätte võtan. "Kuningneitsis" on naine ja mees, nagu raamatu autoridki, teelised, kes lähevad oma rada pidi, lahendades nende ette kerkinud metafoorseid mõistatusi - raskusi ja ummikolukordi. Woodman ja Bly ei võrdsusta meest ning naist. Nad ei sea üht neist ülemaks ega alamaks teisest. Lugeja saab innustust vana muinasjutu aupaistest. Ta saab aimu ja usku sellesse, et vaid armastus ühendab ning selle otsimine on vaeva väärt. (Järelikult on aeg uuesti kätte võtta
). Kaks tarka teejuhti juhivad meid vana Vene muinasjutu kujundirikkasse maailma, et uurida, kuidas värskendada meessoo ja naissoo omavahelist läbisaamist. Selles muinasjutus ei suuda noormees, kes esimest korda kohtub noore naisega, end piisavalt ärkvel hoida, ta jääb koguni magama. Muinasjutt pajatab sellest, kuidas noormees jõudu pingutab, et ärksaks saada ja ärkvel olla. Selleks peab ta ränga rännutee ette võtma. Esmalt vajab ta Allilma, kus kohtub pikakihvalise Baba Jagaaga, kes tahab teda nahka panna. Kui noormees sealt eluga pääseb, siis saab ta kuulda, et tema armastatud jumalanna ei armasta teda enam. Kas meiegi oleme oma kultuuriringis selle ummikuni jõudnud? Miks ei armasta naissugu enam mehi? Miks on nii meeste kui ka naiste armastus maa pealt otsa saamas? Neid põnevaid küsimusi uurivad Robert Bly ja Marion Woodman. Selleks sukelduvad nad meie kultuuri allhoovustesse. Nad pakuvad välja võimaluse kahe sugupoole taasühinemiseks. See pole sõnastatav sotsioloogilise sõnumina, vaid pigem põlises kujundikeelses, mis on hämmastavalt värvikas ja elujõuline.
Meesterahvad ja naisterahvad.... Miks need kaks rahvast iseend ja teineteist hoidma ja armastama peaksid? Kui palju on mehes naiselikku ja naises mehelikku alget? Mil määral on meis, tänapäeva inimestes, seda, mida võib nimetada kuninglikuks?
PS! "Sõnaga BABA kutsutakse terves Aasias õpetajat, guru või tarka vanainimest. See on iseenesestüpriski südamlik sõna?toob meid lähedale esiemale?vene muinasjuttudes ülistatakse selle emanda elutarkust ja väärikust?.tuleb nentida, et germaani mütoloogias puudub see väärikus ja mänguhimu, mida kiirgavad kali ja Baba Jagaa."
Lk.73
Tsiteerin :"?kuigi toimus vaimne avanemine, ei leidnud see välismaailma poolt tuge. Nagu purihambad, nii tulevad ka imelised võimed inimeses esile vaid teatud ajal. Et need tagasi ei langeks, peavad perekond ja kogu kultuur olema selleks esiletulekuks valmis ja pakkuma omapoolset tuge?.niisiis, kui välismaailm ande avaldumisse õigesti suhtub, siis jääb sisemine avatus alles kogu eluajaks ja seda toetavad välisjõud saavad hingele omaseks. Paljude kultuuride kogemus näitab, et noore inimese vaimne avanemine saabub umbes viieteistkümne või kuueteistkümne aasta vanuselt. Mis siis sünnib, kui see juhtub? Indias igatahes teeb välismaailm sellest avanemisest välja ja vastab sellele. India külas ja linnas elav laps näeb pidevalt tänavatel aset leidvaid usulisi toiminguid. Kuid meie kultuuris ei näe noor inimene tänaval ekstaatilisi tänavalaulikuid. Selle asemel püüavad tema pilku seksuaalenergiat üles kütvad plakatid?..vaimutshakra jääb välismaailma toest peaaegu täiesti ilma ning sulgub taas."
Muinasjutumaailm on meie alateadvuse võrdkuju ning Ivani seiklused selles maailmas peegeldavad inimhinge täiskasvanuks saamise arengulugu, mis müüdiaineses teatava kollektiivse unenäokujul ikka ja jälle esile kerkib.
Muinasjutu kangelane on täiesti tavaline inimene, kes pole oma tuhande teadmatuse unest veel üles ärganud. Muinaslugu räägib Ivani naiseliku alge sissepühitsemisest.
Kui naine ja mees on kohal, siis on kohal alati neli.
PS! Soovitan ka Bly "Ürgmeest"
.
