Pöördusin Inglite poole palvega kohtuda oma poolekesega.Varsti nägin unes kena nooremapoolset meest.Mäletan hästi ta nägu,ta imelist ja head olemust ja seda erilist tunnet,et ta tähendab minu jaoks midagi väga erilist.Sellist väga-väga puhast ja ilusat läheduse tunnet.Ta oli tööl ja mina aitasin teda.Ta oli õpetajaks lastelaagris.Seda tegi ta oma kõikide teiste tööde kõrvalt nagu kutsumusena,ta oli kui selleks loodud.Aga ta oli väga-väga väsinud.
Ärkasin imelise tundega,aga sisimas jäi kripeldama mure tema väsimuse pärast.Saatsin talle armastust ja jõudu,kus ta iganes poleks.
Arvasin,et olin näinud oma poolekest.
Varsti sain teada,et umbes samal ajal jäin lapseootele.
Kas on võimalik,et pooleke sünnib meie perekonda lapsena?
Võibolla nägin ma lihtsalt oma lapse hinge?
Ma tean,et ta oli minu jaoks eriline ja väga lähedane ja ma ei kohtunud temaga niisama.Mida arvata sellest üleväsimusest tal sel hetkel?
Ise olen millegipärast veendunud,et just tema soovib sündida me lapsena. ;)Ikkagi on selles kõiges nii palju küsimusitekitavat.