Üldine jutt > Omalooming

luuletused

<< < (2/26) > >>

Maybell:
Su luuletused on imelised,olen neist ridadest vaimustunud! Oskad seda kunsti väga hästi! Tänan Sind südamest,et jagasid seda imelist andi meiega.Sellised read rikastavad hinge ja panevad midagi kusagil sügaval nii õrnasti helisema ;) Aitäh,kallis Teresa!

Karikakar on kaua olnud mu lemmiklill ja Sina oskasid tema täiuslikkuse imetabaselt avada ja sõnadesse panna ;)

Teresa:
Tänan, E`meare ja Maybell :)
Siia siis ka unenägude-luuletus ;)

Killud. Ended. Unenäod.

Jälle ma lõhkusin - näed,
ära paar taldrikut, tassi.
Nii kordub see iga päev
ja päevad on läinud mul sassi.
Hõbedast kaelakett katkes,
mille ostsin sümboolselt
palga eest,
sõnumit endas see kätkes:
töö leidmist,
osakest eluteest.
Unenägudes aina ma sõudsin,
riideid selga,
kingi jalga proovisin.
Tundmatuile vetele jõudsin,
mäkke tõusin, alla ronisin.
Saatust unenäo lummuses
elu raamatust vaatasin järgi,
sel hommikul ahjukuumuses
valge kampsun sai põletusjälgi.
Valu ma looduna luulesse
meeleheited ja sõnad põimisin,
teadmata veel, et luule loomises
peitub paratamatuse paine:
mistahes sündmus võib
muutuda tähenduslikuks -
ühtäkki ma silmitsi seisin
tõehetkega päriselus...

(jaanuar 2010, nii see oli ;))

E`meare:
Oh sa poiss :D Vaat see on alles luuletus.

Päikesepoiss:
Väga lahe luuletus tõesti :)

Naida:
Nii kaunid ja ilusad luuletused Teresa ! Hea neid lugeda :)

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

[*] Eelmine lehekülg