Üldine jutt > Omalooming
luuletused
Teresa:
Kaitseingliga I
Lähen läbi
vihmasaju
ihkan näole
maski
ärevust ma siiski
tajun
keset kuldseid
kaski
muremõtted
meelel
hingekeelel
värelemas mõtteuid
rahu leian
puudutades puid
puudeladvus
keegi õhkõrn
viipab naerulsui
rahu minus
rahu keset puid
(2009)
Kaitseingliga II
Ehmusin.
See oligi siis tõsi.
Mu soove kuulda võeti
aasta esimesel kuul.
Üks väike Ingel
lendles küünlavalgel.
Valvet pidas.
Mind imestunult vaatas,
mõtte tabas.
Ma ise soovisin, jah, soovisin...
See oligi siis tõsi.
Mu väike Kaitseingel
sellel külmal talvel,
kui lumised ja härmas
olid puud,
mu soovi täita tahtis.
Sõna pidas.
Kõik liiga ootamatult
juhtus minu jaoks,
kui soovid seisid
ootevalmilt reas.
Siis ehmusin.
See oligi siis tõsi.
Miks seda soovi oli
vaja veel?!
Ma tundsin, kuidas
süda taob,
kuid selge oli meel.
Sel tabamatul hetkel
mõte luhtus,
Sind tänan, Kaitseingel,
selle eest!
(2010)
uudistaja:
Imelised read kallis Teresa! Jätka samas vaimus!;D ;) ;)
Vikerkaarevärvi Pallike:
Teresa, suurepärane, väga mõjuvad luuleread :). Teine luuletus on nii tuttavlik, ise sama kogenud. Tänan Sind!
Teresa:
Tänan! Südamel hakkas kohe soe headest sõnadest koosnevat vastukaja lugedes :) Üks veel, mis ideaalselt iseloomustab seda foorumit siin :)
Karikakar
Kuldset sära
kiirgamas
helevalge kiirtest
pärja südames
tasa tasa
tuulevaiksel
suveööl
saladusi sosistan...
...karikakrale
...mõeldes
inglile...
E`meare:
Loen ja loen ja loen ja loen. Samas kujutad ette kui suudad lilledega suhelda.
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni