https://www.youtube.com/watch?v=BTjmgDeth00Tänud inimesele, kes lõpuks ometi selle loo youtube-i üles pani ja minu erilisemad tänud sõbrale, kes selle loo kunagi kirjutas ja need imelised sõnad lauluks loodi.
Mul on hea meel, et saan seda nüüd ka teiega jagada.
LINNUTEELE
Me kardame nüüd vaikust mis,
nii vaikne on kui polekski meid siin.
Me elame ja teeme vigu vahel
ei juhtu midagi, on kõigil omad pahed.
Meil pole muret, kõik mis vaja,
ju olemas on, teame tarkusi.
Meil kõrvus puudub hädakaja,
on tarvis, tarvis lisaks midagi.
See maailm rõõmus meile näib,
meil ees kui roospunane visiir,
las naervad meie üle, mis sel vahet.
Las olla, meil on oma teguviis.
Kui tahame siis kasvõi homme,
me lendamegi mööda linnuteed.
Kui vaja kasvõi peale kolme,
seal kõnnime ja joome eluteed.
Meil pole koormaid, liigset saaki,
on meie trumbid meie peas.
Sa lisa ainult veidi kütet paaki,
me seilame ju täheparve seas.
See maailm rõõmus meile näib,
meil ees kui roospunane visiir,
las naervad meie üle, mis sel vahet.
Las olla, meil on oma teguviis.
Kui sirutame käed siis kaugel,
võib katsuda ka silmapiiri.
See liiga lihtne, tee on liiga lauge.
On otseim tee ju minna ringi.
Võib lennata, et mürisedes kaja,
meil järgneb müra, vaikus kaob.
Kuid kohal seistes, oma lennurajal,
meil järgneb vaikus, see vaikus taob
See maailm rõõmus meile näib,
meil ees kui roospunane visiir,
las naervad meie üle, mis sel vahet.
Las olla, meil on oma teguviis.