Aitäh, mulle meeldib Doris Kareva luule väga ja ühe tema luulekogu põhjal võiks ta vabalt selle foorumi liige olla  

Ilusat Sõbrapäeva soovin Sulle, kes Sa kaugel oled,

kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,

kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,

keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.

Keda vahel nagu tähele ei pane,

veelkord kaunist Sõbrapäeva Sulle, kauge lähedane!

     

Sõprus ei küsi:”Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?”
Sõber ei küsi:”Kus olid nii kaua?”
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!

     

Sõber on nagu puu, mis suveteel varju heidab,
Sõber on nagu päike, mis parimat päeva täidab.
Sõber on nagu lill, mida kantakse südame ligi.
Sõber on nagu aare, tast ei loobuta ometigi.
 

Liigutav luuletus...jõudis Hinge. Kullased killud on igavesed, võttes uuel hommikul uue kuju, soojendades ning valgustades. Siiras ja hell inimene on inimene, kes loob ise kildude ümber sära.

See oli nii armas, see kiisu-lugu siin teemas, aitäh  
Ja asja-ja ajakohane samuti, kui mõelda kassiaastale  

Niux, aitäh  Ilus luuletus, millest kiirgab tugev ja jõuline sõnum Armastusest ja Valgusest.

Kes oma hingeaeda külvab elulõngu,
see nende õitsedes võib tunda Elu hõngu -
nii süda armastust ja ilu täis saab siis,
et vaenudeta homset loota tihkab,
kus veelgi elusamalt elus olla ihkab;
ta usku toetab Sinilinnu lauluviis.

On unistus kui rõõm, mis päevi täidab,
öil pimedail see lambis tule läidab -
nii unenäod on värvilised siis...
ning tundes sõõrmeis joovastavat Elu hõngu,
ta hingeaias puhkeb õide uusi elulõngu...
ja veri soontes kohab võimsalt nagu hiis.

Kes elu armastab, see võlukunsti proovib
ja oma hingeaeda kestvat suve soovib,
         ei närbu
               eluhõngne
                    elulõng
                         ta eluajal siis.

Virve Osila

Oh, siin  on kohe nii palju head lugemist... aitäh teile!