Hea ülevaade ja info, kuskil ka pikem kirjutis, kui leian lingi saaadan:).
     

http://karma.pri.ee/?main=1
http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task=listcats&cat_id=759
siin pikemalt http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:MkKP46N5J8kJ:www.kameen.ee/files/CHAKRAD.doc+Mooladhara+t%C3%A4hendus+koosneb+kahest+poolest:+moola+(juur)+ja+adhara+(alus)&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjcepD6qDPIgPBYlyTUgL09Pd1fSFXCMnzgNGRbZrnC3tNDmPUKrsBFvzIn0x2WYITNyRjfjb1_08nLAHz8m7jlULVzK4konpHK3kdNWZZcbB_ET6LbXm6u6rhipgXuL0D-YslG&sig=AHIEtbTelKKAaush_8Ye4ciq7N72I60lyg (oi kui pikk),  ka aadressil www.kameen.ee/files/CHAKRAD.doc, võtab lahti ainult kiirvaate (loodan, et saate aru).

Mõnusat lugemist:)

(Katsetasin, minul võttis lingi ilusasti lahti. Kuna pole eriline arvutigeenius, siis usalda aga kontrolli..)

Kallid kullake:)! Jäin isegi lugema, seekord tagant ette

Tsiteerin:

Arvame, et õnn on tulevikus ja otsime aina seda, mida meil ei ole. Olevikku nähakse tulevikku viiva tunnelina. Kui soov on täitunud, tekib pidevalt uusi soove homseks. Kui kõik need ei täitu, siis pettume. Kas õnn on tulevikus või ainult kujutleme seda? Kas peame midagi saavutama, et olla õnnelikud? Meie tähelepanu on pidevalt suunatud sellele, mida veel ei ole. Keskendume asjadele, mida tahame tulevikus, ning see muudab meid tundetuks praeguse hetke suhtes.
Kui õnn sõltub tingimustest, siis on see illusioon, sest õnnelikkus on meeleseisund. Õnnelikkus on praegu. See ei saa seada mingeid tingimusi. Inimene ei saa õnnelikuks, ta on seda. Võib taotleda häid tundeid, mitte õnne. Õnn on. Meie loomulik olek, korrastatuse seisund kosmilises korrastatuses ongi õnnelikkuse seisund. Korratuse loojaks on enesekeskne mõistus. Õnn avaldub eneseteadvuse leidmisel ja identifitseerimisel enesega. Illusioonide allikaks on see, et homne päev toob meile meie südamesoovide täitumise.
Kunagi oleme käitunud vääralt ning oleme nördinud, mõistmata, et meie eilne tegu vastas sellele, millised me ise siis olime. Milline ma olen – sedasi käitungi, sellise tee valingi. Mulle ei meeldi mu mineviku tegu, kuid praegu olen teistsugune, olen selle kogemuse endas läbitöötanud ning ei tee enam sama viga. See on minu positiivne kogemus. Millist elu endale homseks soovin – selliseks muudan ennast täna, et olla homsega vastavuses. Tänasel päeval võime luua oma homseid võimalusi, saame luua iseennast.


Olla hetkega vastavuses – selles on varjul suur tõde. Just nimelt selles ongi õnnelikuks olemise saladus. Maailm on protsess, elu on protsess. Kogu maailm on muutumises, kõik muutub, mitte miski ei seisa paigal. Ka see, mis tundub meile esmapilgul elutu ja liikumatu, siiski ajaga muutub. Muutuvad nii planeedid, tähed, universum tervikuna, kõik muutub, saati siis inimene. Muutumises seisnebki elu põhiomadus. Muutumine, arenemine. Kui me tahame ajaga kaasas käia, siis oleme sunnitud muutuma. Sageli on nõnda, et asjadele eemalt vaadates, just neid valdkondi, mis meid nagu eriti ei puudutaks, näeme küll, et kõik muutub, kõik liigub. Samas kui asi puudutab meid ennast, siis oleme millegipärast kindlad, et:
•   olen väljakujunenud isiksus ja mina küll muutuma ei hakka;
•   mul on omad harjumused ja pole mingit põhjust neid muuta;
•   mina oma põhimõtteid muutma ei hakka;
•   olen elu aeg nii teinud ja kavatsen samamoodi jätkata jne, jne.
Kas inimene polegi maailmakõiksuse osa? Kas me ei peagi muutuma? Loomulikult võime teha nii nagu oleme otsustanud. Kas see on mõistlik? Muutuv elu hakkab meie ümber tekitama muutusi, hakkame neid enda peal tundma ebamugavusena, ebameeldivustena, müksudena, sest me ei vasta enam muutuvale elule. Kõik liigub edasi, areneb. See sarnaneb tormi käes seismisele. Kuigi me ei soovi edasi liikuda, kistakse meid ikkagi kaasa. Kui me ikka veel ei taha midagi ette võtta, siis elu lihtsalt rullib meist üle – nagu laviin. Seiske mäejalamile ja öelge – mina siit ei liigu, olen nii seisnud ja seisan edasi. Te võite öelda mida iganes, kui tuleb laviin, siis ta pühib teid teelt.

 Muutumine, arenemine on meile kõigile eluliselt vajalik, see on eelduseks õnnelikule elule. Ehkki mitte alati ei viitsi me muutustega tegelema hakata. Kuid muutused tekivad niikuinii – kas meie tahtmise järgi või tahte vastaselt. Mõistlikum on neid ise tekitada. Siinkohal ei tähenda muutumine seda, et täna tõusin voodist vasaku jalaga, homme paremaga…
Kui meil läheb mõni kodumasin rikki, tekib küsimus: kas parandada või ära visata? Nii ka meiega. Kui meie sisemistes programmides tekib väike ebakõla, või ka suurem, kuid parandatav ebakõla, siis on parandamine mõistlik. Oleme eksinud, kuid mitte päris lootusetud. Karma hakkab saatma meile märke, vopse, märguandeid. Kui me neid ei mõista, siis tuleb järgmine seeria, aga tugevam. Need on elu edasiliikumise ilmingud. Selle ilmingud, et me ei vasta enam elule – midagi tuleb ette võtta. Igasugune, nö väljastpoolt tekitatud muutus on märk sellest, et aeg on edasi liikuda. Kõik muutused on head, kuna nad aitavad meil minna maailmaga vastavusse. Ei maksa sellele vastu punnida.
Kindlasti meenub teile mitmeid selliseid seiku, kui arvasite ja tundsitegi, et nüüd on kõik halvasti. Kuid praegu samadele sündmustele tagasi vaadates märkate, et need on millegipärast olnud vajalikud ja vahel ka nii vajalikud, et tänate saatust sellise suurepärase võimaluse eest. Te ei kujuta elu ettegi ilma nende muutusteta, kuigi nad teie elu nii räigelt muutsid – tore, et muutsid. Järele mõeldes leiate palju sellist oma elus. Igapäevaselt me tavaliselt ei juurdle selliste küsimuste üle, kuid nüüd pange oma elu muutnud sündmused paberile ja mõtisklege nende üle. Kindlasti avastate midagi huvitavat. Need välised sündmused võivad olla vägagi erinevad. Töökoha kaotus, mis sundis otsima teistsuguseid väljundeid. Haigus, mis aitas elu üle järele mõelda ja näitas kätte tõelised väärtused. Abikaasa lahkumine, milleta poleks me leidnud endale uut ja hoopis sobivamat kaaslast ning õppinud elu tundma ja nautima. Kooli poolelijätmine, mis aitas hiljem leida seda õiget eriala – eelnevalt õpitu olekski olnud vale. Kodust ilmajäämine, mille tõttu hakkasime otsima tõeliselt hingelähedast eluviisi ja lõpuks leidsimegi. Rahaline krahh, mis sundis otsima uusi raha teenimise allikaid, tänu millele me praegu nii edukad oleme. Variante ja erinevaid lahendusi on sama palju kui on erinevaid inimesi. Kindlasti keegi küsib: aga mulle lähedase inimese surm, seda ju ometi ei saa pidada õnneks? Muidugi mitte, kuid ei maksa unustada, et kellegi surm on seotud eelkõige tema karmaga, mitte meie omaga. See võib olla meile valus, meie saatused võivad olla väga tihedalt põimunud, kuid siiski on see teise inimese saatus, mida teie väärata ei saa. Ärge unustage, et teie olete elus. Paratamatult sureme kõik varem või hiljem, kuid seni kuni elame, peame oma eluga edasi minema.
Olgem siis muutuste üle rõõmsad ning võtkem neid vastu avatult – mida uut ja huvitavalt seekord karmal mulle pakkuda on? Kui teie loomusele ei sobi hüpata vette tundmatus kohas, siis püüdke pidevalt ise muutuda, avastada maailma, olla avatud ja uudishimulikud – siis pole saatusel vajadust teid üllatada!

Aitäh huvitava lugemismaterjali eest Iris

 Üksindus on taaskordne õppetund - õpi esiteks iseendaga olema. Alles siis, kui oskad olla iseendaga, premeeritakse Sind väärilisema kaaslasega.

 Muidugi jah.. mõnel kohe on kokkulepe iseendaga, et selles elus nt kogen raskeid suhteid või olen palju üksi, et areneda vms.

keskendumise õppetunnid
sama siin

Õigus Patience

Hommiku inimene olen
aeg endale
mõtetele
selgus
tihti
saabub siis..
Vaikus...

Igaüks leiab aja end jaoks, siis kui kõige õigem..
Kallid! Päikest!