Tere!Mis Teie arvate,kas inimesed muutuvad?jah ,nad muutuvad aja jooksul kindlasti...aga küsimus on selles,kas inimene suudab oma põhiiseloomu muuta...nimelt on mul suur suur segadus hinges ja peas,ma ei oska enam kuidagi olla ja tunne on täpselt selline,et olen oma elu ja mõtetega täiesti ummikus ja nurka surutud Nimelt olin koos oma mehega pea 2a,aga meie suhe läks üle kivide ja kändude,käisime palju kokku ja lahku ja kõige pikem lahusoldud aeg oli pm 2nädalat alati ja viimane kord ,kui lahku läksime siis juba nüüdseks oleme lahkus 6kuud...mees oli väga armukade,kontrolliv(töötas välismaal)tihti tundsin ennast ahistatuna,sellest tulid ka meie probleemid(olin mehele üldse esimene tõsine suhe ja kooselu)mees tahab mind väga tagasi ja räägib,et ta on asjadest aru saanud ,mida ta valesti tegi ja kuidas käituda ei tohi ja isegi mainis,et võibolla oligi hea,et ta minust ilma jäi,et asjadest aru saada...ma tahan teda nii väga uskuda ja tahaks tagasi minna,kuna tunded on kõik alles,aga ma lihtsalt ei julge ja see olukord rebiks mind nagu tükkideks,tahan minna väga tagasi,aga üks osa minust kardab meeletult,et kõik kordub ja satun samasse kehva suhtesse...kõik arvamused on teretulnud ja tänan Teid kõiki juba ette

Kõigepealt suuured tänud arvamuse eest Ta on hingelt väga südamalik mees,aga tema lapsepõlv on olnud selline nagu ta oli,isa pidevad sõimusõnad emale ,usaldamatus,süüdistused,kontrolli vajadus...kõrvalt vaadates tema ema ja isa,oli meie suhe temaga nagu koopia...hetkel,kui oleme temaga suhelnud on ta näidanud ennest väga heast küljest,enam pole nii armukade jne,aga ma kardan ka,et see pingutus on vaid selle ajani,kuni ta mind tagasi saab ja elu on tõesti näidanud,et need asjad kipuvad ikka minema samasse rööpasse...2a tagasi kaotasin oma venna,sooritas ootamatult enesetapu ja pärast seda sündmust ma tõesti tunnen,et ma ei suuda enam inimestest lahti öelda vms lasta...kuidagi äratundmatuseni on mu sisemaailm muutunud ja KAOTUS  on minu jaoks tõesti tänaseks päevaks väga SUURE TÄHENDUSEGA,ma ei suuda enam kellegiga "hüvasti jätta" võibolla ka sellepärast hoidsi seda suhet nii kaua,et hirm selle tunde ees o n nii meeletu st kogeda uuesti seda valu...

 Ka mina arvan, et peaksid sellisest mehest lahti laskma ja minema edasi. Sa väärid kindlasti palju paremat. Inimesed ei muutu üleöö,  vaid pikkade aastatega võivad tulla muutused, kas siis halvemuse poole, või siis paremuse, kuna lihtsalt kasvatakse sellisest kingadest välja. Pole mõttet riskida, et äkki on ta muutunud nüüd...... Ei ole! Ainult armastus kellegi vastu ei päästa suhet. Ja kui sa armastaksid iseennast, siis valiksid endale just õige parema mehe ja põrsast kotis ei ostaks enam. Päikest õige valiku tegemisel.
IKEST

Jane .. minu isiklik arvamus on, et ei muutu! Ma arvan, et üks raamat aitaks sind .. see on muidugi väga karm lugemismaterjal, kuid reaalsus .. Kui mina naistevarjupaika sattusin, siis anti mulle seda lugeda ning see lõi pildi selgeks! Lundy Bancroft "Miks ta seda teeb" Selles raamatus räägib psühholoog, kes on 20 aastat tegelenud vägivaldsete meeste ravimisega. Tema väidab, et mehed võivad muutuda, kuid pika ajalise raviga. Kui sa näiteks Tartusse satud või äkki sa eladki siin .. siis ma võin sulle seda vabalt lugeda anda 

Ma ei tea, milline on teie suhe, kuid lugedes sõna armukadedus, ahistatus, kontrolliv .. siis on asi selge! Päästa ennast, kuni sa veel saad! Päriselt kaa, olen selle ise kõik läbi teinud...

Ahjaa, veel midagi kasulikku, mida hiljuti lugesin FB´st .. teen siia copy/paste:

Ma tegin enese jaoks ühe avastuse. Võib-olla on mul luulud, aga mulle vähemalt tundub, et mingi seos siin on. Öeldakse, et Sinu vanemad on hoolega valitud. Ja nüüd ma hakkan taipama, miks meil kõigil on just see ema ja isa, kes meil on. Nemad ongi Sinu kõige suurem õppetund. Sa ei saa oma vanemaid valida, aga Sa pead olema suuteline neid armastama - tingimusteta loomulikult. Kõiki teisi inimesi võid Sa üpris lihtsalt oma elust välja lõigata, aga oma vanematega on Sul alati nähtamatu side. Sul on võimalus seda eirata, aga sel juhul jääb Sinu sisse alati pime ala. Sest Sa pole oma ülesannet lahendanud. See tingimusteta armastuse õppimine käib läbi suhete. Kui ma tagant järgi oma elule vaatan, siis väga pikka aega eksisid minu ellu mehed, kes meenutasid oma olemuselt minu ema. Ühest küljest tuli mul toimima saada oma suhe, mis nõudis tegelikult väga otseselt tegemist minu ja minu ema vahelise suhtega. Selleks, et mõista meest, kellel olid täpselt samad käitumismustrid või puudused, tuli mul pidevalt tervendada seda suhet, mis oli olnud lapsepõlves oma emaga. Ehk mul tuli õppida tingimusteta armastama seda minu jaoks kõige keeruliemat nin samal ajal lähedasemat inimtüüpi. Tänaseks päevaks on mul emaga väga suurepärased suhted ja samuti suudan ma mõista ka seda tüüpi inimesi vastassugupoole seas. Tõele au andes kadusid seda tüüpi inimesed ära kohe, kui olin oma suhted emaga korda sanud. Õppetund oli läbitud. See on minu jaoks lahendatud. Aga ühel hetkel ma taipasin, et tohhoh tonti, nüüd seisan ma uue väljakutse ees - järsku hakkasid saabuma inimesed, kes on 1:1le minu isasse. See on see maailm, mida ma üldse olen aastakümneid eiranud. See on see koht, kus Sa seisad silmitsi oma kõige hullemate hirmudega, oma allasurutud vihaga. See on umbes sama, et Teie bioloogiline isa on olnud alkohoolik. Te pole temaga küll ülearu kokku puutunud, aga Teil ilmselgelt on siis mingi vimm alkohoolikute suhtes ja siis te muidugi suudate eneselegi mõistmata põhjustel koperdada täpselt samasuguse isenfi otsa. Isegi siis, kui olete ehk kasvanud oma perfektse kasuisaga. Te küll otsite ehk teadlikult midagi, mis meenutab natukenegi seda meest, kes Teile mingit isarolli pakkus, kuid alateadlikult tõmbate ligi ikka selliseid inimesi, kes on Teie veri. Aga miks see nii on? Väga lihtne, sest läbi nende inimeste, peate hakkama harjutama, kuidas tingimusteta armastada. Kui Teie suhted vanematega on nõrgad või konfliktsed, siis te võite ainult unistada, et saate oma pea liiva alla peita. Teile tuleb täpselt samade vitsadega löödud kloonidega ikka see kadalipp läbida. Teil ei ole tegelikult selle eest pääsu. Sestap on hästi oluline teha rahu oma esivanematega, sest nemad on Teie tingimusteta armastuse tuleproov. Kui oled selle osa lahendanud, on Teil võimalik ka edasi minna. Aga harjutusteks ongi Teie ellu saadetud need inimesed, kes neid esivanemaid meenutavad. Kelle läbi te saate näha asju tihtilugu uue nurga alt, kes ei lase Teil loorberitele puhkama jääda. Meie vanemad on meie suurim õppetund ning väljakutse. Mida kiiremini selle liiniga ühele poole saad, seda lihtsam Sul endal. Väga paljudel paaridel saavad probleemid alguse pagasist, mis ühel või teisel partneril lapsepõlvest kaasas on. Seetõttu ongi oluline need sasipuntrad enda jaoks lahti arutada. Olles õppinud armastama neid, kes on Teile määratud, on 100 korda lihtsam armastada seda, kes on olnud Teie vaba valik. /Kadri Luik/