Tere armas Inglipere!
Ma tahan jagada teiega oma muret.
Mul on hinges üsna nutune olukord.See aasta on olnud minu jaoks väga raske(ma mõtlen just kooli aastat,gümnaasiumis , ehk siis septembrist alates).Iga päev lähen kooli suure piinaga,sest ma tõesti kohe üldse ei taha seal käia.Ma olen muutunud väga kurvaks ning peas on koguaeg mingid tobedad mõtted.Tänu sellele kõigele olen ka kaalus hullult juurde võtnud ning üldse kõik läheb alla mäge. :'(Ei möödu ühtegi päeva mil ma ei nutaks.Palun andke nõu.Mida teha?
Kallistan teid kõiki ja tänan juba ette.

Kullakene!
Sul on suur masendus. Miski vaevab sind. Rahulolematus iseenda suhtes. Küsi iseendalt, mis sind vaevab? Mis teeb kurvaks? Mida tahad, et oleks teistmoodi? Mis teeb su õnnelikuks? Söö üks korralik pähklitega šokolaad ja mõtle iseenda peale, kujuta ette et päike paistab ja sa räägid iseenda kui parima sõbraga. Sa hakkad end jälle armastama, usu!  Sa hakkad jälle naeratama iseendale ja jagad seda kaunist naeratust ka teistega!  Pea püsti, kullake! Suured kallid!       

Kallis Honor12 

Kas on äkki midagi, mis Sulle rõõmu valmistaks? Mõni uus ja põnev tegevus/hobi? Mulle tõi väga palju imelist energiat tantsutrenni minek. Palju armsaid uusi sõpru Ja liikumine tõesti raputab maha kõik rasked mõtted ja laseb päiksel jälle paista 

Jah,armas sober,olen Murieliga taitsa yhel meelel,et loe,mis nouandeid Habe jagab ja toimi nii.Ara kurvasta,kallikene.Usu mind,liigu siin pesakeses ringi ja mida kauem siin ringi vaatad,kaovad muremotted,kus seda ja teist ja lopuks tunned sinagi ennast onnelikuna.Raagin oma kogemustest,usu mind,kallikene.Varsti paistab sullegi pilve tagant paike.Oled selle igati ara teeninud.Siin pesakeses on nii,nii palju soojust,armastust,arusaamist ja tohutult palju haruldasi inimesi,keda kusagil mujal ei kohta.Oleme koik yks suur pere.Sisenda endale,et sa oled onnelik ja sinuga on koik hasti.Alul on raske,aga oige pea tunned ennast hoopis paremini.Saadan sulle,kullake palju Valgust ja Joudu ja palju,palju Inglikesi sulle,kus iganes oled ja mida teed.Suured ja soojad kallid sulle ja ole tubli

Habe!
Ma tean, et ei aita otseselt, aga šokolaad sisaldab õnnehormoone!  Pettevärk jah, aga natuke endasse süüvimiseks aitab küll!  Jõulukuu ju!   

Praegune haridussüsteem ongi iganenud ja ...Palju sõltub ka õpetajate suhtumisest ja läbisaamisest kaaslastega.
Suhtumine, et kui sa koolis ei õpi hästi,siis oled loll ja sinuga pole midagi peale hakata, tapab eneseusu, elurõõmu, usu tulevikku, kui selle suhtumisega kaasa minna.

 Aga oma elu loomegi me ise oma mõtete, sõnade, tunnetega...

... ja seda on "väga lohutav" rääkida segaduses noorele inimesele. Paraku, kui tahad huntidega jooksta pead koos nendega uluma. Ma tahan öelda seda, praegu võib ju elu raske ja nõme olla, aga ära jäta ennast haridusest ilma, leia endale sobiv lahendus.
Koolis käimine loomulikult väsitab,aga leia endale tegevusi, mis lahustavad negatiivsust- kallista haaba, pihlakat või mõnda muud sulle armast puud, tee kadakasuitsu, soolavanni, joo piparmünditeed ja lae end positiivsete emotsioonidega- tegele käsitööga, naudi head komöödiat, muusikat või tee neid asju, mida sulle meeldib teha.
Ja šokolaadi söö naudinguga, mitte süütundega

Päikest!

Kooliaeg on minul kauge minevik, kuid ei mäleta tollest ajast küll kedagi, kes oleks tahtnud koolis käia. Oli suur hurraa, kui mõni tund ära jäi või maal külmapüha koju jääda lubas.   Nali küll, kuid nii oli.
Sinul on ilmselt mingi põhjus, miks sa ei taha kooli minna.

Šokolaadi osas on asi mitmeti vastukäiv. Maiustusena on see imeline, samas aga ka sõltuvusttekitav kondiitritoode. Olen seda meelt, et kui juba ette võetud sellega maiustada, siis tuleks seda kindlasti teha heal meelel ja ilma süütundeta, vastasel korral oleks see (nagu ka mistahes muu toidu puhul) enese mürgitamine.

Ohtlik on aga kujundada harjumust enese lohutuseks maiustada. Sellest areneb kergesti edasi lohutussöömine, mis kiiresti lisakaalus kajastub.  Lohutust vajavas olukorras oleks kindlasti parem näiteks meeldivat aroomi nuusutada või sobivat muusikat kuulata.