Kõik haigused ja füüsilised kõrvalekalded on algstaadiumis energeetilised ja avalduvad kehas ja organites siis,kui inimese energia
keskused on blokidud või kinni,kas siis valest elu stiilist või siis kellegi teise poolt teadlikult suunatud energia voost millest inimese oma vägi üle ei käi mingil põhjusel(hirm elu ees,madal enesehinnang,mugavuse tsoonis istumine ja hoiakud ,et kõik on minu hädates ja ebaõnnes süüdi,kõik peavad mulle, jne mõtetest ja hoiakutest).Inemese tervisliku poole loob ju 80% õige mõtlemine,10% liikumine,
10% puhta  elava vee joomine ja õige toitumine    Kui nüüd haigus on avaldunud juba ,siis inimene hakkab elama oma hirmude küüsis ja teeb oma olukorra pidevalt ennast hirmutades veel hullemaks.Tarvitades aga medikamentte vaigistab ta tagajärge,otsimatta põhjust oma keha kõrvalekaldes. Meie meditsiin on praeguseks ülesehitatud ärilistele põhimõtetele ja suunatud
pidevalt tarbima midagi,millest pärast tuleb ennast jälle ravima hakata,toon näite,kõige lihtsam valuvaigisti ibumetiin 400,võtke ja lugege tema võtmise võimalikke kõrvalmõjusi ja teadvustage see endale... kuni surmani välja? Meditsiiniga on praegu nii,et ravitakse haigust ja sümptomeid,aga mitte inimest.

Armastatud Teresa ! Muidugi on sinu küsimuse püstitus õige ja vajalik, üritan sulle vastata võimalikult lihtsalt,et lahti seletada antud
juhtumit.Kirjast jäi arusaamatuks,kas tegu on poisi või tütarlapsega,aga 11.a nooruk on juba omandanud oma eluvaated ja käitumismustri,samas on tal juba oma suhtumine ja arvamus elule,olemasolevale ühiskonna ja peresuhetele.Isegi siis kui ta neid välja ei ütle,on  tal juba need olemas ja paljuski alateadlikult,ka rakendatavad Laps sündides viibib ema väljas kuni 7.aastani,sellest
2 eluaastast hakkab tutvuma ka isa energiaga mida vajab loovaks väeks.Selle seitsme aasta jooksul omandab siis kõik need mina pildi osad ja mustrid,ehk siis nii öelda, saavad vanemad kasvatada last kuni 7aastani ja peale seda paar aastat veel painutada.
 Peale seda aega hakkavad vanemad kasvama koos lastega ja õpivad nendelt sama moodi(kui on targad vanemad arusaamaks,et
 nende laps võib olla nende õpetaja, aga mitte vastupidi).Antud lapse kohta on mul infot küll vähe võitu,aga midagi ei juhtu siin
elus lihtsalt nii sama,et seda mõista toon sulle näite oma enda elust mis on siiamaani meeles ja mida tuli ette mitmeid kordi . Minu lapsed (vanem tüdruk ja noorem poiss) olid samas vanuses ja tihti tuli ette olukordi,kus õhkasid ja soovisid haigeks jääda,et mitte
kooli minna teatud päevadel ja jäidki haigeks alati täpselt siis,kui algas kooli vaheaeg.Sina tunned oma lapse suhtumist ja käitumis
mustrit paremini ja saad ka läbi mõelda tema viimase aja sõnad ,teod ja suhtumise,arvan et vastust sa tead juba ise.
 Mis puutub valuvaigistisse siis ka see on aru saadav,et kui kodus puudub alternatiiv vahendid siis on valu leevendaniseks ainus tee,aga looduse poolt on tugevaks valu vaigistajaks sookail ja paislehe mähised,paistetuse ja turse puhul ,saialill,teeleht .
 Loodan ,et said vastuse oma küsimustele ja kui jäi midagi segaseks siis üritan vastata ,aga teema on nii lai,et seda üksi pulgi lahti
seletada on vaja seminar korraldata nii 8-tunnine.Seniks aga imelisi juhtumisi Sulle

... kas nüüd ravimid võimendavad just haigust , pigem pärsivad tunnetust. Kui valu(keha hoiatus) ei tunne siis arvame eksikult , et "rohi" aitab. Enamasti saab mingi aja jooksul organism haigusnähuga ise hakkama...

Mina olen jälle kuulnud, et laps on ema väljas kolmeaastaseks saamiseni...


Aitäh, armas Apostel!

Kolme aastani on ilmselt see tugevam, järk-järgult jääb ehk nõrgemaks...
Olen kunagi lugenud, et lapsi ei tohikski lasteaeda panna ega/või lapsehoidjat palgata, sest see olevat lapse suhtes nö "kuritegu", sest laps vajab ema lähedust kuni seitsmenda eluaastani, tunneb ennast niimoodi turvaliselt. Kui algul on laps emale väga lähedal (ka füüsiliselt), siis pärast 7ndat eluaastat hakkab laps ise end emast nö "lahti rebima" Ei ole vist päris õige sõna, ehk on mõte arusaadav

Aga eks arvamusi võib ikka erinevaid olla ja lapsedki on erinevad, mõni ehk vajab just eakaaslate seltsi, kes teab.
Minu 6 last on kõik kuni kooliajani minuga kodus kasvanud - usun, et see tuli ainult kasuks. Muidugi on üldiselt meie ühiskonnas elu hoopis teistsugune.