Kord elas rikas lesknaine, kes oli tuntud headuse, tagasihoidlikkuse ja viisakuse poolest. Tal oli tark ja usin teenijatüdruk.

Ühel päeval mõtles teenijatüdruk:"Minu perenaisel on väga hea maine, kuid ei tea, kas ta on ka loomu poolest hea või on see selletõttu nii, et ta elab heas keskkonnas. Ma teen katset ja selgitan selle välja."
Järgmisel päeval ei ilmunud ta kuni keskpäevani perenaise juurde. Emand oli pahane ja sõimas teda kannatamatult. Teenijanna vastas:"Kui ma olen laisk vaid ühe või paar päeva, ei peaks te seepärast muutuma veel kannatamatuks."
Selle vastuse peale sai emand vihaseks.

Järgmisel päeval tõusis tüdruk jälle hilja. Nüüd sattus emand raevu ja lõi teda kepiga. See juhtum sai laialt tuntuks ja rikas lesk kaotas oma hea maine.

(raamatust "Buddha Õpetus")

camilla aitäh

Samas paneb mind mõtlema, oli siis teenijatüdruk ikka tark ja usin, kui ta tõusis hilja? Kas kõik õpetused on ikka targad õpetused? 

Tõepoolest, hea maine ei pruugi veel inimese head loomust tähendada, küllalt on viimasel ajal välja tulnud juhtumeid, kus nö lugupeetud inimesed on koduste jaoks tegelikult koletised olnud.

Tänan, camilla!

Jõhvikas, olen sama meelt- olgem inimesed (meenutagem, et oleme Valgusolendid).