Mees, kes ei uskunud eriti Jumalasse, sureb ning Taevasse sattudes vaatab oma elule järele. Ta näeb oma jalajälgi rannaliival ning tema jälgede kõrval läheb veel üks paar jälgi. Mõndade eluhetkede juures aga on vaid üks paar jälgi. Mees küsib Jumalalt: "Miks sa mind hülgasid siis, kui mul oli kõige raskem?". Jumal vastab: "Need olid hetked, kui ma sind kätel kandsin."