Tere
Ma siin murran pead kuidas deemonitesse suhtuda, et neist lahti saada. Vihata neid ei saa, see loob jälle negatiivset energiat, aga seda nad just tahavad, armastada on ka neid natuke imelik, kuigi armastus loob positiivset energiat. Kui ma sellest deemonist välja ei tee, siis tuleb ta ikka mõtteisse ja ma tunnen kuidas ta mu küljes kinni on. Kas õigem on neist mitte välja teha või kuidas neisse suhtuda(deemonitesse), äkki keegi teab midagi,saaks aidata?Aitäh

Ma kutsusin Tõe ja Õigluse Ingleid endale appi ja kohe hakkas asi muutuma, deemon ütles "ma toon sulle kukeseeni" ja ma olen endale PeaIngel Miikaeli pea iga päev appi kutsund aga see deemon on nii küljes kinni, nüüd nagu läks asi rahulikumaks.Aasta aega juba nende deemonitega võidelnud, kõige hullem on see, et see aeg läheb kõik mõtetusse, ei saa normaalselt elada ega midagi.Aga Tõe ja Õigluse Inglid tegid küll asja teiseks kohe.Aitäh Tõe ja Õigluse Inglid, aitäh PeaIngel Miikael.Aitäh kõigile. Ma tean Mari, ma ise olen ka saatanaga kokku puutunud, see oli natuke üle aasta tagasi ja tean mis tunne su emal oli. Ma olin nii vapustatud kui see jama kõik hakkas.

Ei ta ajas mingit jama suust välja, ma ei tea miks ta seda ütles. Deemonid ise kukeseeni tuua ei saa, füüsiliselt nad ei eksisteeri. Ei tea tahtis mingit sõpra panna vist.

Jumal ja kõik valgus jõud on mind siis küll väga kaisnud ,õnneks see mul kogemata jäänud ,tänan südamest Valgusjõude!!!

Aitäh, Niux! Kuldsed sõnad. Kõige raskem õppetund siin elus ongi - kuidas armastada tingimusteta iseennast kõigi oma vigade ja kompleksidega... Aga deemonid ründavadki vaimsel teel olevaid inimesi, see ju iidne hea ja kurja võitlus...

Niuxi sõnad on täpselt õigel ajal õiges kohas.
Mulle õpetati, kuidas ennast armastama õppida. Igal hommikul tõustes vaata peeglisse ja ütle enesele: ma armastan sind. No mismoodi ma saan armastada seda peletist, kel silmad veel kinni ja padi näos. Nali. 

Leontine kullake! Aga Sa oled ju sündinud armastusest, kuidas siis ei saa, saad ikka!!! Köik mis on olnud , mis on ja mis tuleb on armastus.Su südames elab armastus, leek mis ei kustu on jääv alati!!! Sina ise oledki armastus!!! Ja kaunis valgusolend!!! (aitahhkalli)Äitähh et oled!

Raamatus "Inglid minu juustes" oli ka juttu saatanast, raamatu teema alla ei tahtnud sellega seoses tekkinud mõtteid postitada, aga tulid erinevad mõtisklused sellest kõigest.

Kui on nii, et headus võidab kurjuse ja armastus võidab hirmu, siis...siis peaks ju saatanat armastama? Et ta ei oleks enam paha ja kuri...
Miks siis saatanale ei võiks armastust saata ja valgusega üle kallata, et ta muutuks heaks?
Kaitseme ennast saatana eest Jumala sõnaga ja ristimärgiga, Inglite kaitse on meiega, saan aru.
Aga ikkagi, me kaitseme ennast. Aga ehk ootab saatan ka, et teda armastataks, et siis mitte kuri ja paha olla?
Põhimõtteliselt kuna on kirjeldatud ja on uskumus, et saatan on kuri, siis hoian teda endast eemal, lukustan uksed tema ees, läbi lukuaugu võin ka talle valgust ja armastust saata....
Vabandan, kui need liiga naiivsed ja rumalad küsimused on, aga sellised mõtted mulle pähe tulid.
Kui nüüd maise ilma pilgu läbi vaadata - siis mis või kes see vaimses maailmas saatan - maises mõistes on?
Kurjus, tigedus, pahe jms.?
Üks inimene kirjutas oma elulooraamatus, et tema ellu tuli saatan 16aastaselt, kui ta hakkas liialdama alkoholi, suitsetamise, narkootikumide ja muu sellisega.
Kui me peaksime kõiki olukordi tingimusteta armastama ja kõigile ja kõigele valgust ja armastust saatma, kas siis näiteks peaksid inimesed pahedele ka valgust ja armastust saatma? Kas pahe või kurjuse armastamine teeb pahe olematuks, muudab heaks? või maise pilgu läbi: kui inimene pahet armastab, siis see ju süveneb...?

Oi, nii palju mõtteid ja küsimusi keerleb täna peas