Sellest on nüüd hulk aastaid tagasi, kui minuga juhtus üks kummaline lugu.Oli novembrikuu hilisõhtu suvekodus.Olime mehega koju saatnud just meie külalise ja me asutasime end magama.Olin eriti väsinud sel õhtul.Vajusin kui kott oma koikule, kuid mida ei tulnud oli uni.Lamasin selili ja ootasin oma und.Mees magas eraldi toa teise akna all.Äkki tundsin, et miski kisub mind kehast välja.Kuna mul varem sellist kogemust polnud, ei teadnud ma esialgu asjast midagi arvata.Surusin end veidi kehasse tagasi, kuid tung väljuda oli siiski tugevam.Ütlesin mehele, et nii imelik on, olen justkui kahestunud.Olen siin voodis, kuid olen ka lae all millegipärast.Kuna mees jagas ära, mis minuga toimub, julgustas ta mind edasi liikuma.Siis liikusin ma juba suvemaja katuse kohal ja hetekega olin meie mõne aja eest lahkunud külalise koduhoovil.Nägin, kuidas ta värava sulges ja maja poole liikus ning õue prozhektori kustutas ning tuppa läks, väike koer kannul.Andsin koguaeg mehele kõva häälega informatsiooni edasi.Ta võttis osa minu rännakust ning esitas mulle aeg-ajalt küsimusi.Mul polnud aga aega nendele vastata, sest mu edasiliikumine muutus üsna jõuliseks ja kiireks.Sest nüüd läks alles lahti mu tõus.Hakkasin väga erutatult kõva häälega rääkima, et olen juba taevas ja aina kõrgemale ja kiiremini liigun.Juba olen Kosmoses, sest meie planeet Maa jäi maha.Nüüd aga hakkas mul õudne kabuhirm.Ma hakkasin kisama, et ma kardan ja ma tahan tagasi.Mees aga võttis asja rahulikult ning ütles, et mine Kuu poole.Kuid mina olin juba Kuust möödas ja liikusin Veenuse poole.Karjusin talle, et olen ammu juba Kuust möödas ja kohe on Veenus mu ees.Nüüd kiskus asi aga päris kurjaks, sest mu hirm oli muutunud paanikaks.Ma ei tahtnud mitte mingil juhul meie päikesesüsteemist väljuda.Teadsin kuskil endas, et sealtpoolt piiri ma enam tagasi ei tule.Eksin ära.Kaon ära.Pistsin tõeliselt kisama, et olen juba meie päikesesüsteemi piiril ja mu ees on nn."väravad" ja kaks ristatud odadega pikka kasvu meest seisavad väraval.Kogu see liikumine ei allunud vähemalgi määral minu kontrollile, seepärast oli mul ka selline tõeline kabuhirm ja paanika.Palusin väga meest, et ta aitaks mind tagasi Maale tuua.Õnneks võttis ta mind kuulda ja ütles, et hästi, tuled nüüd tagsi.Hetke pärast olin kehas ja kahestumine lõppes.Kartsin uinuda, et järsku kõik kordub, kuid seda ei juhtunud õnneks enam kunagi.

 Teinekord, kui siiski satud nõnda rändama, kujutle enda vaimse ja oma füüsilise keha vahele tugev niit, mis neid seob - kui tahad ikka tagasi tulla, lihtsalt lähedki niidi teise otsa tagasi ja oled oma kehas.
Ja Sa suudad - keha ja vaim on nii tugevalt seotud, et Sa ei saa end unustada tähtede vahele, ui seda vabast tahtest ei tee.

 Aga kogemustega kaaslase valve või lausa saatmine on ka hea mõte.

 Kui säärased reisid eesmärgiga  püstitatult ette võtta, võib avastada imesid.
 Nt Akaši kroonikaidki lugeda...

 Väga huvitav kogemus.

Aitäh.

 

Isver-susver!

Ühtepidi ilmselt võimas kogemus, teisipidi aga väga hirmutav. Küll on hea, et mees sel hetkel olemas oli, mine tea....