Väga tore jutuke

Üks variant võimalikest vastustest:
Elu Maal tekkis tänu kliima ehk atmosfääri soojenemisele. Inimkond, teadmata midagi teadusest, pani sellele soojusele nimeks Armastus. Religioon nimetas ta Jumalaks.
 

Ja miskipärast nimetati jumal meessoost olendiks, lükates naispooluse kõrvale.

Samal ajal on igaühes meis killuke jumalat...

...meis kõigis on nii naispool, kui ka meespool...seega ei saakski Jumalal olla sugu

Mina olen mõelnud, et kes toodab uusi hingesid? Kui meie elus peab seleks olema mees ja naine, kudas ja kes siis seal? Ja mis saab vanadest hingedest?

    Budismis on öeldud, et täiuslikkuseni arenenud hinged, peale seda, kui on teeninud veel inimesi vaimsete nähtamatute õpetajatena, lahustuvad-ühinevad jumaliku energiaga, ülimusliku valguse allikaga.
   Need hinged, kes ei õpi, kehastuvad edasi madalamal ja madalamal tasemel, kuni loomadeni välja, kuni õppima hakkavad...

            Mulle tundub, et selles on iva!

Hinge vanusest räägime meie, Maised inimesed. Vaimumaailmas aega ei eksisteeri, kuid taaskehastumiste üle peetakse arvet ikka. Pole küll kusagilt kuulnud, et inimeses olnud hing võib loomasse minna. Ei kinnita, ei vaidle vastu. Küll aga oma järgmise kehastuse valikuga on nii, et meile antakse valida kahe või kolme järgmise elu variandi vahel. Samuti saame valida järgmise keha suremiseviisi. Meil on lubatud Vaimumaailmas - päris kodus logeleda rohkem või vähem, õppida, täiustuda, aga ka lihtsalt puhata peale rasket kehastust. Aga järgmise kehastuse valikud antakse ette vastavalt niisugused, mis meid arendavad või jätkavad eelmises kehastuses poolelijäänut. Näiteks minu poeg oli eelmises elus füüsik. Elas vanaks, kuid üks projekt jäi pooleli. Selles elus ei teadnud ta väikese juntsuna, mis asi on füüsika aga teadis, et temast saab füüsik. Tänaseks on ta teadustedoktor-füüsik ja tegeleb sama teemaga, mis eelmiseski elus.
Kui õnnestub, ostke Mai-Agate Väljataga meditatsioonide plaat. Pealkirja ei tea, sest on hetkel sõbranna käes. M.-A. juhendab meditatsioone. Üks on selline, kus me sureme (natukeseks ajaks) ära, meile tullakse vastu, viiakse pika laua ette, näidatakse oma elu filmi - kõik nii, nagu peale pärissurma. Näidatakse ühte meie eelmistest eludest, seda, millest sellesse ellu mingi foobia või probleemi kaasa saanud. Peame vaatama, kes olime, ,kuidas riietatud, kuidas surime. Siis viiakse ruumi, kus näidatakse meile järgmisi elusid, mille vahel peame valima. Oli veel üht-teist. Ja siis sünnime oma sellesse kehasse tagasi. Meie hing on jagunenud mitmeks osaks. Üks osa on alati Vaimumaailmas. Üks osa on meis aga meie hinge osad on veel mitmes inimeses. Eri aegadel aga ka samal ajal. Nii et, pole võimatu, et kusagil Ameerikamaal elab inimene, kellega jagame hinge - enese teadmata.
Hinge vanus pole vastavuses hinge tarkusega. Peaaegu igast maisest inimesest võib saada valgustunud õpetaja ja siit elust  lahkudes saada meistriks, vaimseks Õpetajaks. Näiteks Sai Baba. (Kes muide oli minu kõrval oma oranžis rüüs siis, kui esimese reikipühitsuse sain.) Minust ei saaks, sest liiga hilja sain valgustatuse teele. Liiga vähe aega õppimiseks. Aga ehk järgmises kehastuses saan.
Hingesid lahustatakse ja tehakse juurde. Vaimumaailmas on vaimujuntsude kool. Aga mulle on jäänud arusaamatuks see, et kui juurde tehakse rohkem vaime kui hävitatakse ja taassünniringist väljujaid on kokku, siis kuidas ei teki vaimude ületootmist.