Kuupäev võib muutuda aga rusikareegli järgi on see pühapäev enne 1. Adventi.

Lutsifer,keda kutsuti ka Koidutäheks ja kes oli Taevase Isa vaimupoeg-või oli ta ikkagi Saatan.Miks ei ole teda mainitud Piiblis.

KÄIBELOLEV ARVAMUS: On meeldiv arvata, et Lutsifer oli omal ajal võimas Ingel, kes Aadama ajal patustas ja seepärast aeti maa peale, kus ta tekitab kahju Jumala inimestele.

Piiblialused: http://www.biblebasicsonline.com/estonian/06/D19.html

Seega kui õige see kõik on, mina pole pädev kommenteerima

Tänan habe

Mul oli õnna ja au temaga mõni aeg tagasi sellest rääkida (ja ka pühendusega raamat kingiks saada  ). Usun ja usaldan tema pühendumust. Kindlasti saab see uus redaktsioon aga erinema eelnevaist ja see tähendab vaid üht - kui uus tõlge trükitult näpuvahel, tuleb seda lugedes südamekaaludel kaaluma asuda. Vaim meis endis on hea nõuandja.

Ma arvan,et midagi mõista,peab seda midagit kuidagi kogema.
Olen viimasel ajal ka tihti mõelnud,mis on Maa ülesanne...

"Mul on üks väike okas hinges ühe teatud kiriku õpetaja vastu, sest mu ämm on tema koguduses ja siis päris tihti kuulen, et jälle see õpetaja õnnistas mu ämma ja teisi naisi kellest üks on väga raskesti haige. Sellel naisel on vähk ja ikkagi käib kirikuvalves. Okas on selle õpetaja vastu hinges selle pärast, et ma ei pea väga õigeks seda, kui keegi oma võimu kuritarvitab. See on ka tegelikult põhjus miks ma sealt kogudusest lahkun. Pead vaevab küsimus, miks mõnel kiriku õpetajal, kes peaks olema eeskuju, on keeruline olla isegi inimlik või vähemalt pisut kaastundlikum. Miks üldse on kogutustes nii palju hõõrumist?"

Hea sõber! 

Okastega on juba kord nii, et nende kasvukoht on puu otsas, kui nad aga meile põue, krae vahele või hinge satuvad, veelgi enam – kui nad seal ka kasvama asuda oskavad, on tegemist meie endi, mitte okkaid kandnud puu probleemiga.

Kuuled ämmalt, et õpetaja taas kord teda ja teisi naisi oli õnnistanud. Arusaamatuks jääb, mida selles õnnistamises siis halba oli? Õnnistus ei ole ju tasu ega tunnustus. Issandalt inimestele õnnistuse palumine tähendab palvet anda neile inimestele vaimutuge, avada senisest enam nende vaimusilmad, et nad suudaksid, oskaksid ja tahaksid liikuda jätkuvalt arenguteel vaimuliku täiuse suunas.  Ka mina õnnistan kirikulisi ja ma ei saa nende hulgas vahet teha, kuigi ehk isegi tean nende endi vahel valitsevaist konfliktidest. Nad on ebatäiuslikud nagu seda olen ka mina – iga üks omal moel – ning täiuslik on vaid üks – see, kelle õnnistust me vajame.

Probleemi vähihaigest naisest, kes truult kirikuvalves käib, oled sa enda jaoks ise loonud. Ma kohe sugugi ei usu, et too naine Sulle kaebamas oleks käinud kirikuõpetaja poolse ülekohtu üle, kes teda sunnib kirikuvalves käima...  Tean vähihaigetest üht koma teist ning julgen kinnitada,  et too naine on ise otsustanud oma allesjäänud loetud päevi sisustada mitte üksindusse suletud enesehaletsusega, vaid inimeste keskel toimuva kasuliku ja Jumalale meelepärase tegevusega, mis talle vaheldust toob ja mõtted vaevadelt veidigi eemal hoiab. Kirikuõpetaja ei saa kirikuvalvesse kedagi sundida, nagu seda ei saa ka mina oma kodukoguduses. Ka meie kirikut käib valvamas üks väga haige mees ning ma tean, et ta teeb oma viimase hingetõmbeni seda, mida veel teha suudab ja samas õigeks peab. Ning ma ei kavatse teda selles takistada teda haletsema minnes ja koju olesklema saates. See on inimlikkus ja kaastunne, nagu mina seda mõistan.

On vana tõde, et kui raske on mõista, siis seda kergem on hukka mõista. Nii vaatleme me end ümbritsevat maailma, teeme sealt omale järeldused ja kujundame omad veendumused – mis aga sageli on risti vastupidised meie kaasinimeste paralleelse mõttetööga. Meie nägemuse eeliseks nende poolt koostatud nägemuste ees on see, et meie nägemuses on meil alati õigus, neil aga vaid siis kui nad meiega nõustuvad....  ja nii need konfliktid sünnivad. Sünnivad kiriku ümber ja sünnivad kirikus seeski, sest kirik ei ole ju mõeldud pühadele, vaid patustele kes Issandalt abi otsivad.   

Palugem siis Rahujumalalt ka algavasse päeva Lohutaja Püha Vaimu tuge, et senisest rohkem suuta mõista ja senisest vähem ka hukka mõista.

Võimuvõitlust olen eluaeg vihanud.Aastaid tagasi lõpetasin töösuhte,kus see oli,on ja jääb.See oli väga räpane mäng,aga kuna olin andnud vaikimisvande,ei saanud ka sekkuda.Ei suutnud enam tagajärgi läbi elada ja nägu teha,et kõik on õige.Kahju-see levib nagu katk.