Inglipesa (Valguse Foorum)
Üldine jutt => Intervjuud => Postitus alustatud kasutaja: Päikesepoiss järgi aprill 26, 2011, 10:48:02
-
Siia kirjutan siis kõik valitud küsimused, mida inimeste käest küsin. Pakkuge julgelt ka oma küsimust! Kokku võiks saada 10-20 tükki.
-
Mina mõtlesin mõned küsimused, mis mind huvitaksid:
1. Kuidas sa teeksid maailmast parima paiga, kui see oleks sinu võimuses?
2. Kuidas sattusid teadlikule vaimse arengu teele?
3. Mis meeldib sulle siin Maa peal kõige rohkem ja mis oleks võinud olla olemata?
4. Kõigi elus juhtub "imesid", milline on olnud seni sinu elu suurim ime?
5. Mis on sinu lemmikraamat?
6. Milline on sinu lemmik afirmatsioon?
-
Väga head küsimused :)
-
Miks osad inimesed teevad loodusele kurja?
Kes me tegelikult oleme?
Kas me oleme siia sündinud või on meid siia oma ülesannet täitma saadetud?
Mis on inimeste tegelik ülesanne?
Kuidas teab inimene, et ta tegelikult usub kui ta on skeptik?
Mis on loogika ja mis mitte?
Kuidas inimesi usulislet või liigitada?
Kas usk on see millega me elame?
Kas me võime olla ka deemon lambanahas?
Kas inglid on ikka inglid?
Kas müüdid ja legendid võivad olemas olla?
Kas meie loom on see kes kelle me oleme taltsutand või see kes on meiega harjunud?
-
Tere kallid!
Et Teie poolt endile seatud ägamaajavat koormat kergendada, võtsin sissejuhatuseks Malviina poolt kirja pandud küsimused ja püüdsin neile mõne sõnaga vastata. Kes soovib minu tegemistest enam aimu saada, võib külastada FB-s lehekülge "EELK Nõva Püha Olevi kogudus".
Ja nüüd :o
1. Kuidas sa teeksid maailmast parima paiga, kui see oleks sinu võimuses?
Paneksin Jeesuse Mäejutluse kõigi südamesse...
2. Kuidas sattusid teadlikule vaimse arengu teele?
Olen pärit ajast, kus dialektilist materialismi õpetati. Sealt ka pärit üks siia sobilik tees, et kvantiteet sünnitab kvaliteedi. Et siis – eks ikka alateadliku arengu jätkuna...
3. Mis meeldib sulle siin Maa peal kõige rohkem ja mis oleks võinud olla olemata?
Meeldib kõik Looja loodu, olemata olla võiks aga suur osa sellest, mida tema poolt loodute järeltulijad on loonud...
4. Kõigi elus juhtub "imesid", milline on olnud seni sinu elu suurim ime?
Kui saate ketassaega töötades viga, on sama raske vastata, milline hammas teid vigastas... Üksikutest juhtumitest olen siin foorumis ka eelnevalt kirjutanud kaitseinglite teemat risustades, suurimaks imeks on aga põhjust arvata seda (ülemäärast?) armu, mille osaks olen saanud.
5. Mis on sinu lemmikraamat?
Igal eluetapil omad. Praegu käsil see etapp, mil ilukirjandus pea puutumata. Muideks –(ka) ilukirjandusest: Veidi ennatlik on raamatu üle oma lõpliku hinnangu tegemine mistahes ajahetkel, sest juba homme võime seda taas lehitsedes sealt enda jaoks hämmastavaid avastusi teha.
6. Milline on sinu lemmik afirmatsioon?
Aga lõpeks sündigu ometi Sinu, mitte minu tahtmine!
Olge hoitud ja õnnistatud! :L
-
Väga head vastused, habe (tubli)
-
Tõesti head vastused.
Mul on väga hea meel,et Nõva kirik on ikka püsti ja on kõigile avatud.
Selles imeilusas väikeses puukirikus ristiti mind 20 aasta eest. ;)
Imeilus kogemus.
-
:D Õnnitlus Maule ja vastused Traiderile:
1. Miks osad inimesed teevad loodusele kurja?
Usun, et mistahes kurjategemise juureks on ükskõiksus, selle eelduseks aga katkenud või olematu usalduslik side Loojaga.
2. Kes me tegelikult oleme?
Täies mahus – ei tea! Usun, et oleme Looja poolt loodud olendid.
3. Kas me oleme siia sündinud või on meid siia oma ülesannet täitma saadetud?
Üsna ilmselt oleme nii seda kui teist – ema ihust sündinud, et mõista oma ülesannet ja selle täitmiseks oma parim anda...
4. Mis on inimeste tegelik ülesanne?
Usun, et õigem oleks sõnastada küsimus „Tegelik ülesanne inimesena...“ ja see ülesanne on – takistusriba läbimine hinde peale.
5. Kuidas teab inimene, et ta tegelikult usub kui ta on skeptik?
Kui ta on skeptik, siis ta ei usu, sest kui ta usub, ei saa ta olla skeptik. Skeptiline saab usklik olla detailide autentsuse osas, mitte aga usu olemuses – usus Loojasse, sest usk on identne armastusega. Kumbagi neist ei saa näha, katsuda ega ka lõplikult kolmandale osapoolele tõestada. Kui ta on, siis tundub narrusena selles kahelda, kui kaheldakse – siis on narrus oletada tema kohalolu...
6. Mis on loogika ja mis mitte?
Minu loogikaõppejõud austet hr Lilleorg suutis omal ajal mind loogikas läbi kukutada, mina jälle seepeale temalt järeleksamil viie saada. Otsi siis loogikat....
7. Kuidas inimesi usuliselt võib liigitada?
Otsijateks ja oma naba imetlejateks...
8. Kas usk on see millega me elame?
Usk annab elule mõtte. Elada saab ju aga ka mõttetult...
9. Kas me võime olla ka deemon lambanahas?
Palvetagem, et me seda kogema ei peaks.
10. Kas inglid on ikka inglid?
Inglid on inglid küll. Kindel värk! Aga nende olemus võib meie ettekujutusega neist oluliselt erineda.
11. Kas müüdid ja legendid võivad olemas olla?
Müüdid ja legendid on täitsa olemas, paljud neist isegi trükis avaldatud. Tahtsid vist küsida, et kas neil ka tõepõhja all on? Kui nii, siis minu vastuseks on: pole olemas tagajärge ilma põhjuseta.
12. Kas meie loom on see kes kelle me oleme taltsutand või see kes on meiega harjunud?
Sõltub meist ja sõltub loomast. Vahel on loom ka see, kes oma „omaniku“ on taltsutanud ja see sellega harjunud...
8)
-
Superkuldsed sõnad. Kui oskaksin end mõistetavalt väljendada, vastaksin täpselt samuti. (tubli) :L
-
Vat mul ka seesamune häda, et puudub värvikas väljendusoskus ja muidugi ka teadmised paljudes valdkondades ;D
Aga hea meelega loen teiste pärleid 8)
-
Aitäh habe, väga mõnusad ja tabavad vastused (aitahhkalli)
Jeesuse Mäejutlus...millest see jutustab, just täna hommikul oli mul seda vaja teada aga ma ei teadnud. Ütled, et paneks selle kõigi südamesse...järelikult peab Jeesuse Mäejutlus olema midagi väga olulist :) (R) Habe, oleksin väga tänulik, kui Sa kasvõi mõne sõnaga seletaksid Mäejutluse olemust (aitahhkalli)
-
Oh, armsad Leontine ja Rosetta, sama siin...puudub väljendusoskus, värvikast ma isegi ei räägi :P Naudin samuti teiste pärle 8)
-
Sattusin üleeile õhtul pojaga vaidlema. Ööni. Meil asjadest arusaam ju seinast seina: tema füüsik, mina vaimne inimene. Olen selle vaidlusega rahul, kuigi järgmisel hommikul magasin sisse. Ei hakka seletama vaidluse sisu, kuid sain peavalu ja võtsin rahustit just seepärast, et kui poisil oli iga oma tõekspidamise selgitamiseks pikk, konkreetne ja selge vastus olemas, siis mina ei suutnud oma tõekspidamisi selgitada. Puterdasin, sain sellepärast enese peale vihaseks ja tegin pojale sellega pigem nalja.
No kuidas panna niisugust tegelast uskuma asju, mida ei saa ühegi aparaadiga mõõta. Nägemisest ja kompimisest jääks tema puhul väheks. Ütles, et see võib väga hästi olla sugestioon.
Tõin näite, et kui mul õnnestuks koondada silmaga nähtav ja käega kombatav energiakogum enesele peo peale, kas ta siis usuks selle olemasolu. Vastas, et ainult siis, kui ta saaks mingi aparaadiga mõõta, millest see on ja et see ON. Sama kehtib tema puhul kõige vaimsega - Loojaga, inglitega jne. Samas olime kohati ühel meelel. Ja kõige enam rõõmustas mind see tema mõte, et maailmale on vaja nii minusuguseid kui temasuguseid. Mina õpin õigesti mõtlemisega maailmale kasu tooma, tema aparaatide väljamõtlemisega, milledeta meie tehnikaajastul enam hakkama ei saa. Just niisuguste aparaatidega, mis aitaksid vähendada looduse saastamist-kahjustamist. Väga-väga roheline oma olemuselt on ta niikuinii. :)
-
No aga jõudsite kompromissile - igale oma ^-^
Ega me ei suudagi uskmatutele midagi selgeks teha. Igal oma õppetund siin ilmas.
Ma lõpetasin peale kuudepikkust maailmaparandamist sügavas vaimses kriisis mutta vajununa ja pea vastu seina "katki jooksmisega."
-
Mul oli isa ka pigem uskmatu. Ema tegeles ja tegeleb igasuguste "imeasjadega" :D Aga ühel õhtul oli isal peavalu ja ema küsis, et kas võib käed peale panna, et reikit teha. Isa vastas umbes, et ahh, nojah :D Tegigi. Hiljem kui isa hakkas magama minema, siis ema küsis, et kuidas siis on. Isa kehitas õlgu ja vastas midagi mühatades :P Ju siis oli asi mõjunud ;) Ja nüüd on ta ikka vaikselt juba uskuma hakanud. Peab lihtsalt ise midagi sellist silmale nähtamatut kogema, küll siis see usk tekib.
-
Olen ikka imestanud, miks inimesed kasutavad ainult neid energiaid, mida nad näevad ja pole õppinud kasutama neid energiaid, mida nad ei näe :) (R)
Liis olen samuti paaril korral uskmatut, enda meest, abistanud. Palus ise, kas saan reikiga aidata, loomulikult saabus abi mõlemal korral. Kuid mul on tunne, et ta täielikult ikkagi ei aktsepteeri, et nähtamatud jõud aitavad...
-
Inimesed lihtsalt ei tea :) Ma ka kunagi ei teadnud :) Eks iga asi omal ajal. Neil võib-olla praegu mingid teised õppetunnid õppida.
-
Miks ühtedel inimestel kirikus viibides väga hea tunne on, teistel aga väga halb (nagu väidetakse) ?
-
Jah, ju neil on teised teed, rajad, õppetunnid :)
Ei ole küll eriline kirikus käija aga niipalju, kui olen käinud, olen ennast alati hästi tundnud :)
-
Hea Delfiin
Mäejutlusest mõne sõnaga rääkida on üsna keeruline. Kui Matteuse evangeeliumis hõlmab see kolme peatükki (5-7) siis tähendab see ainult teksti ilma mistahes kommentaarita. Kommenteerimist aga vajaks seal pea iga rida.
Mäejutluse tuumaks on käsuseaduse kommentaarid. Juudid olid Moosese poolt kirjapandud seadused muutnud endi jaoks formaalseteks käskudeks, mida tuli püüdlikult aga formaalselt täita. Jeesuse sõnum on, et käsuseadus kehtib ja jääb kehtima, kuid ta annab igale käsule uue kvaliteedi, uue ja sügavama sisu, mis muudab võimatuks rahulolu teadmises et oled kõiki käske pidanud. Uues kvaliteedis saavad käsud kolmanda mõõtme, sest nüüd lisandub formaalsusele ka kvaliteedi ootus. Toon näitena ühe tsitaadi:
"Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda
himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab,
andku talle lahutuskiri!
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel
kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest
abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub
abielu."
Mäejutluses õpetab Jeesus rahvast ka Isa poole palvetama.
(Meie Isa palve). Kokkuvõtlikult öeldes on sellesse jutlusesse kogutud Jeesue õpetus tervikuna ning kui iinimesed selle õpetuse oma südamesse endi käitumise õigsuse kriteeriumiks võtaksid, elaksime me hoopis teises ja paremas maailmas.
-
Miks ühtedel inimestel kirikus viibides väga hea tunne on, teistel aga väga halb (nagu väidetakse) ?
I. Mõnede inimeste jaoks on nii ristimine kui kirikusviibimine kisendavas vastuolus nende sisemaailmaga, kus valitsejaks on teine vägi. Sealt siis ka vältimatu konflikt.
II. Pole harvad juhused, kus ka usklikud inimesed kirikus endid halvasti tunnevad. Siis on aga üldreeglina tegemist ´mingi konkreetse pühakojaga ja sageli ka konkreetse kohaga selles pühakojas. Olen seda ka ise ja omal nahal kogenud. Tegemist on energeetilise konfliktiga, mille tagapõhja ma füüsikast suhtkauge inimesena seletada ei võta.
-
"Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda
himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab,
andku talle lahutuskiri!
Toon näitena ühe tsitaadi:
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel
kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest
abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub
abielu."
Kallis Habe, tänan Sind väga huvitava ja köitva kirjutise eest. Paluksin väljatoodud tsitaadi osas selle lahtiseletamist :)
-
Tänan, habe! Nii hea on lugeda vastuseid, millest kiirgub vabadust, vabaks lastud energiat ja elutarkust ning kergust, mis põimub sügavusega- Sinu vastused on sama sügavad kui elu ise ({). Kusjuures päev enne Sinu postitusi mõtlesin, et Sind pole ammu näha olnud - ja kohal Sa olidki. Aitäh!
Miks mõnel inimesel on kirikus hea olla, teisel jälle mitte nii hea? Eks seal ole erinevaid põhjusi, enamjaolt isiklikud ja sisemised. Näiteks kui inimene tuleb kirikusse eelarvamustega või siis tunneb, et on patune ja kardab, et Jumala teenija, Jumal ise näeb tema musta südametunnistust ning karistab teda. Häbi ja enesehaletsus ehk on ka põhjuseks. Teiste inimeste mured, kes kirikus istuvad, mõjutavad... Ja siis veel energeetilised põhjused, kiriku ja religiooni minevikuenergia, kujundid (ristilöömine, viimne kohtupäev, põrgu jne). Iseenda hetkeenergia ja kiriku energia sulandumine... ja kes teab, mis veel.
-
"Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda
himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab,
andku talle lahutuskiri!
Toon näitena ühe tsitaadi:
Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel
kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest
abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub
abielu."
Kallis Habe, tänan Sind väga huvitava ja köitva kirjutise eest. Paluksin väljatoodud tsitaadi osas selle lahtiseletamist :)
Juudid järgisid oma elukorralduses Moosese seadusi. Neist üks on Abielulahutuse seadus, mis on kirjas 5. Moosese raamatus 24. peatükis salmid 1-4:
Kui mees võtab naise ja abiellub temaga, aga naine ei leia enam armu ta silmis, sellepärast et ta on avastanud tema juures midagi ebameeldivat, ja ta kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab ta ära oma kojast, ja kui siis naine läheb ära ta kojast ja tuleb ning saab teise mehe naiseks, aga see teine mees vihkab teda samuti ja kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab tema ära oma kojast, või kui see teine mees sureb, kes võttis tema enesele naiseks, siis tema esimene abielumees, kes tema ära saatis, ei või teda tagasi võtta, et ta saaks tema naiseks, pärast seda kui ta on saanud roojaseks, sest see oleks jäleduseks Issanda ees. Ära tee patuseks maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks!
Naisest lahutamine ja tema ärasaatmine oli tehtud väga lihtsaks ja selle ajendiks oli täiesti piisav näiteks üks mehele pakutud aga kogemata ülesoolatud eine. Juutide patriarhaalses ühiskonnas oli naine seeläbi väga diskrimineeritud seisundis: endale leiba teenida ta ei saanud, sest kodust väljas töötasid ainult mehed. Jäi üle kas vanemate juurde tagasi minna (liigne suu lauas...) või (kui õnnestus) uuesti abielluda....
Markuse evangeeliumis pt10 salmid 2-12 seletab Jeesus selle käsu ning enda seisukoha selle käsu küsimuses lahti järgnevalt:
Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: "Kas mees tohib lahutada oma naisest?" Aga tema vastas neile: "Mida Mooses teil käskis?" Nemad ütlesid: "Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse naisest lahutada." Jeesus ütles aga neile: "Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu, aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!"
Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima ja Jeesus ütles neile: "Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu, ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu."
Ülaltoodut on hästi kommenteerinud apostel Paulus oma kirjades roomlastele ja korintlastele
Rooma 7:2-3
Nii on abielunaine seadusega seotud mehe külge, kuni mees elab; aga kui mees sureb, on ta saanud vabaks mehe seaduse alt. Sellepärast, kui naine mehe eluajal on teise mehega, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on naine vaba seaduse alt, nii et ta ei ole teisele mehele minnes abielurikkuja.
1 Kor 7:2-10
Aga igasuguse kõlvatuse vastu olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees. Mees täitku oma kohustust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu. Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid tema mehel, ja samuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid tema naisel. Ärge keelake end teineteisele muidu, kui ehk ainult kokkuleppel ajutiseks, et pühenduda palvetamisele, ja tulge jälle ühte, et saatan ei saaks teid kiusata teie taltsutamatuse kaudu. Aga ma ei ütle seda käsuna, vaid mööndusena. Ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu mina. Kuid igaühel on oma armuand Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.
Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kuid nad jääksid nõnda nagu minagi. Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
Aga abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: Naine ärgu mingu mehest lahku; kui ta aga siiski on lahkunud, siis ta jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära! Ja mees ärgu hüljaku naist!
Ma tõesti ei tea, kas peaksin siia lõpetuseks veel midagi juurde ütlema. Usun, et see kõik on meie tänapäevases kontekstis paljudele juba raskesti mõistetav ja aktsepteeritav. Samas tean – ja seda oma elu üle otsustades, et Jeesuse õpetus on ainuõige.
Kui nüüd miski selles loos segaseks jäi, palun lahkesti lisaküsimust.
8)
-
Kusjuures päev enne Sinu postitusi mõtlesin, et Sind pole ammu näha olnud - ja kohal Sa olidki.
Tänu Taevale - mul on terane naine! :K
-
Kusjuures päev enne Sinu postitusi mõtlesin, et Sind pole ammu näha olnud - ja kohal Sa olidki.
Tänu Taevale - mul on terane naine! :K
:D
Jumalale tänu, terase naise eest ;)
Tegelikult mõtlesin minagi, et habest pole tükil ajal kippu ega kõppu :)
-
Ju siis meie mõttejõud on nii tugev, et tirisime imelise habe(me) meie juurde tarkusi jagama :D. Habe tundis vastupandamatut soovi Pesa külastada :D.
-
Just, Pallike! Isiklikult mina ka ootasin habe postitusi! :)
-
Ka mina mõtlesin kuhu küll Habe kadunud on :) Tore,et tagasi oled....Sinu postitused on alati nii huvitavad ja asju oskad Sa ka väga lihtsaks ja arusaadavaks seletada :) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
-
Ka mina mõtlesin kuhu küll Habe kadunud on :) Tore,et tagasi oled....Sinu postitused on alati nii huvitavad ja asju oskad Sa ka väga lihtsaks ja arusaadavaks seletada :) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Ma olen paraku sellest east välja kasvanud, kus näiteks timurlased vanureid vägisi üle tee aitasid... (Mnjah,mida teab kaasaegne eestlane timurlastest??? (R) )
Räägitakse, et tasuta lõunasööke ei ole olemas. Kõigel on hind - hind rahas või ajas, tähelepanus, energias.... Et siin foorumis kritseldada, pean valima selleks aja millegi arvelt. Et see valik teha, on vaja ärritajat - stiimulit, mis kutsuks kõik muu hetkeks sinnapaika jätma. (Hetkel on selleks näiteks homse teenistuse konspekti kokkupanek :D ). Kes tahab mind kirjutama peibutada, peab selleks ise enne oma hinna maksma - väljakäima sellise teema või küsimuse, mida mul oleks raske, et mitte öelda võimatu, ignoreerida. Hea küsimuse väljamõtlemine on tihti hea vastuse koostamisest kordades raskem. Edu! ;D
-
Habe, ma mõistan Sind täielikult. Nagu minagi (med.töötajana) oled ka Sina seotud paljude teiste inimeste eluga, suhtled palju inimestega, seega on igal vabal hetkel ja ajal nö. kullahind. Ma tänan Sind Sinu aja ja energia eest (aitahhkalli).
-
Mida vastata inimesele, kes ütleb kaljukindlalt, et nähtamatut maailma pole olemas, kuna tema seda ei näe ja ta ei saa seda katsuda - seega seda ei ole. ?
-
Aga väga palju ongi neid, kelle jaoks ei olegi midagi muud, peale selle mida ta katsuda saab. Aga küsi, et armastus, tunne, kas see on olemas? Aga armastust ei saa võtta inimese seest välja ja seda silmaga näha ja käega katsuda.
-
Aitäh Mari, hea mõte ;) See väitlus oli mul just oma mehega, nähtamatu ja/või nähtav maailm :D
-
Aga mis ta arvab, mis temast pärast surma saab? Ongi kõik ja kogu moos? :D
-
Väitlesin ka oma ämmaga, kes on eluaeg olnud (pidanud ennast?) sügavalt usklikuks inimeseks. Ometi on ta vanaduspõlv väga raske, täis erinevaid vanaduse haigusi ja vaatab maailma väga mustades värvides. Samas räägib kogu aeg, et paluge ja uskuge Jumalat. Ütlesin talle, et Jumal ongi Sinu enda sees, nii nagu ennast tunned ja endast mõtled, nii ongi. Ta ütles otse, et Jumal ei ole tema sees, Jumal on taevas. Küsisin, mismoodi ta Jumalat ette kujutab siis, kas pilve peal istuvat habemega vanataati :), ta ütles, et jah, Jumal on taevas ja näeb meid kõiki, mida teeme. Samas, eks tal ole omamoodi õiguski, kui mõelda Loojale.
Ikkagi, see on ju paradoksaalne, kui ta usub Jumalasse, aga ise on ikkagi oma elu raskustest kibestunud ja õnnetu, masenduses.
-
Aga mis ta arvab, mis temast pärast surma saab? Ongi kõik ja kogu moos? :D
Kusjuures palud usuvadki seda! Inimesed usuvad igasuguseid hulle asju.
-
Liis, ka hea küsimus :D Eks ma uurin sellegi järgi. Aga ehk ta just nii arvatagi võib, et ongi kõik ja kogu moos. :) Kes teab.
-
Kokkuvõtlikult öeldes on sellesse jutlusesse kogutud Jeesue õpetus tervikuna ning kui iinimesed selle õpetuse oma südamesse endi käitumise õigsuse kriteeriumiks võtaksid, elaksime me hoopis teises ja paremas maailmas.
Aitäh, Habe (aitahhkalli) Põhimõtteliselt sain aru. Kujutan ette, et sügavam sisu on antud siis ka kümnele käsule... :)
-
Hommikut!
Täna on kiire tööpäev :D seega pikka juttu ei tule! Vaadates eelnenud postitusi mõtlesin ka usule võrdluseks armastust pakkuda aga hetk hiljem vilksatas pähe et ka armastus kui selline on ühe jaoks üks ja teise jaoks teine. Materialistile võib armastus olla ju täiesti kombeldav ja kui midagi kompida ei ole, siis - järelikult ka armastust netu! :o
Mäejutlus annab uue sisu Moosese seadustele, mis on 10 käsu laiendid. Seega delfiinile 10 punkti! Enamgi veel! Ka 10 käsuga teeb Jeesus matemaatilise triki, summeerides need Armastuse kaksikkäsuks:
Matteuse 22
Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna. Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:
"Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?"
Jeesus vastas talle: "Armasta Issandat, oma Jumalat,
kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
See ongi suurim ja esimene käsk.
Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!
Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid."
Õnnistatud hingamispäeva! (grupikalli)
-
Ikkagi, see on ju paradoksaalne, kui ta usub Jumalasse, aga ise on ikkagi oma elu raskustest kibestunud ja õnnetu, masenduses.
Kunagi õpetas mulle suhtlemispsühholoogiat selle ala täielik korüfee - akadeemik Liimets. (tubli) Küsimuste voorus küsisime, kas ta ka ise oma pereelus kõiki oma tarkusi järgib. Vastus oli aus..... :D Me oleme inimestena nii ehk teisiti sedavõrd piiratud, et ei teadmised südames ega teadmised mõistuses suuda igal hetkel valitseda emotsioone. Ja kui juba valitseb emotsioon, siis vaikib mõistus. Siit siis konflikt südameteadmise ja kibestumuse-masenduse vahel... Õige oleks ehk asja sedapidi vaadata: Milline ta oleks, kui tal ei oleks usku? Kas õnnelikum- vähem masendunum? Või veelgi õnnetum?
-
Väga hea postitus, habe. Emotsioonid teevadki inimesest inimese, vaid inimestena saamegi erinevaid tundeid kogeda ja nende läbi areneda. Ususki võib olla piiratud nagu kõiges muus, ja kes neid piire ikka seab kui inimene ise. Samas, mõnikord on iseenesest piirid isegi head või siis mitte...
Valgust ja armastust!
-
"Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?"
Jeesus vastas talle: "Armasta Issandat, oma Jumalat,
kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
See ongi suurim ja esimene käsk.
Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!
Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid."
Aitäh järjekordsete õpetlike sõnade eest (aitahhkalli) kirjutasin need enda tarkustemärkmikku, aegajalt on hea lugeda ja meelde tuletada :)
Tekkis jälle mul küsimus, väga loodan, et leiad aega kunagi vastata :)
Minu arust peaks Surnutepüha olema nädal enne 1.Adventi, minu kalendris on mõlemad ühel päeval 27.novembril, või ajan jälle midagi sassi (R) :)
-
Tekkis jälle mul küsimus, väga loodan, et leiad aega kunagi vastata :)
Minu arust peaks Surnutepüha olema nädal enne 1.Adventi, minu kalendris on mõlemad ühel päeval 27.novembril, või ajan jälle midagi sassi (R) :)
Ära heida meelt, Sa ei ole ainus! :D Meie koguduses tähistas küllatulnud praost seda püha täna... :o Tegemist niisiis liikuva pühaga...
-
Kas 27.november siis õige? :)
-
Kuupäev võib muutuda aga rusikareegli järgi on see pühapäev enne 1. Adventi.
-
Järelikult 20.november :) Aitäh, Habe :)
-
Lutsifer,keda kutsuti ka Koidutäheks ja kes oli Taevase Isa vaimupoeg-või oli ta ikkagi Saatan.Miks ei ole teda mainitud Piiblis.
-
Traditsiooniliselt on sõna Lutsifer kasutatud Saatana ühe nimena, kuigi sõna algtähendus pärineb ladina keelest tähenduses „Valgusekandja“ (lucem Ferre), mida on kasutatud ka Koidutähe – planeet Veenuse kohta. Kuna pühakiri on otsetõlge kas heebrea või kreeka keelest, siis selle teksides seda väljendit saatana kohta kasutatud ei ole. Seos väljendi Lutsifer ja Saatana vahel tuleneb Jesaja 14:12 tekstist:
Kuidas sa ometi oled
alla langenud taevast,
helkjas hommikutäht, koidiku poeg,
tükkidena paisatud maha,
rahvaste alistaja?
Tema päritolu ja jumalikkuse hävingu kohta leiab (üsna peidus) read Hesekieli raamatust pt 27-28:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Sa olid nagu eeskujulikkuse pitserimärk
täis tarkust ja täiuslikult ilus.
13Sa olid Eedenis, Jumala aias,
sul olid katteks kõiksugu kalliskivid:
rubiin, topaas ja jaspis,
krüsoliit, karneool ja nefriit,
safiir, türkiis ja smaragd;
su raamistised ja õnarused
olid kullast tehtud,
valmistatud su loomispäeval.
14Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja,
ja ma panin sind pühale mäele;
sa olid otse jumalik olend,
kes võis käia tuliste kivide keskel.
15Sa olid laitmatu oma teedel
alates su loomispäevast,
kuni sinus leiti ülekohut.
16Sinu suure kaubitsemise tõttu
täitus su sisemus vägivallaga
ja sa tegid pattu.
Sellepärast tõukasin ma su Jumalamäelt
ja hävitasin su, kaitsja keerub,
tuliste kivide keskelt.
17Su ilu tõttu läks su süda ülbeks,
oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse.
Ma viskasin su maa peale,
ma panin su kuningate ette,
et nad saaksid sind vahtida.
18Oma paljude süütegudega,
oma ülekohtuse kaubitsemisega
teotasid sa oma pühamuid;
sellepärast ma lasksin su keskel
puhkeda tule -
see neelas sinu.
Ma tegin su maa peale tuhaks
kõigi silme ees, kes sind nägid.
19Kõik, kes sind tundsid rahvaste seas,
on sinu pärast kohkunud.
Sa muutusid hirmutiseks
ja sind ei ole enam iialgi."
8)
-
KÄIBELOLEV ARVAMUS: On meeldiv arvata, et Lutsifer oli omal ajal võimas Ingel, kes Aadama ajal patustas ja seepärast aeti maa peale, kus ta tekitab kahju Jumala inimestele.
Piiblialused: http://www.biblebasicsonline.com/estonian/06/D19.html
Seega kui õige see kõik on, mina pole pädev kommenteerima :)
-
Kõige teadaoleva alusel oli ta tõesti väga võimas ingel. Sinu poolt viidatud kirjatükk näitab aga ehedalt, mis juhtub kui inspitatsioonita aga innuga hakata teksti sõna-sõnalt võttes lahkama. Sootuks on unustatud, et toona kasutati ulatuslikult piltlikku kõneviisi ka seal, kus tänapäeval üldreeglina otse öeldakse.
Jäägu see kirjatükk siis minustki selle kirjutaja südametunnistusele...
-
Tänan habe :)
-
Emeriitprofessor Vello Salo on võtnud ette suure tõlkimistöö.Kui palju muutub meie jaoks pühakirja sisu.
-
Mul oli õnna ja au temaga mõni aeg tagasi sellest rääkida (ja ka pühendusega raamat kingiks saada :D ). Usun ja usaldan tema pühendumust. Kindlasti saab see uus redaktsioon aga erinema eelnevaist ja see tähendab vaid üht - kui uus tõlge trükitult näpuvahel, tuleb seda lugedes südamekaaludel kaaluma asuda. Vaim meis endis on hea nõuandja.
-
Mis on Maa loomise eemärk?
Kes olen mina, et püüda haarata haaramatut? Mõelgem sellele mitmekesisusele, mis eksisteerib diapasoonis mikrokosmosest makrokosmoseni ja mis ometi on nii imeliselt süsteemne. Olin hämmingus, kui esimest korda vihma ulgumere kohal kogesin. Siis jõudis minuni mõistmine Tõe ja meie arusaamade distantsist...
Miks elab inimene maa peal valikuvabadusega teha kas head või kurja, kui vaid head tehes saab täita Jumala soovi ja edasi, kõrgemale pääseda.
Hea ja kuri. Valge ja must. Nagu esimese, nii ka teise paari vahele mahub lõpmatu arv pooltoone. Need pooltoonid ongi meie igapäevaste ja igal sammul ootavate probleemide loojad, meie ette otsustust nõudvate valikute esitajad. See on kütus arengule, mida Looja meilt ootab. Ja sellesse uude kvaliteeti, mida ta ootab, kuuluvad ustavus ja armastus vabal tahtel. Valikuvabaduse andmine on jumalik usaldus. Ilma selle usalduseta oleks loodu vaid programmeeritud biorobot.
Miks sünnib inimene, kes saab valida kurja ja seega tuua kannatust enda hingele, jõudes põrgusse.
Ta sünnib võimega valida hea ning õigusega ise valida, kuhu ja jõuda soovib.
Miks on jumal loonud sellise valikuprotsessi - ta ju loob Meie kõigi hinged ise, lisades sinna erinevaid iseloomuomadusi, suunates meid elama teatud elu. Nagu oma loodu testimine...
Kõlab nagu püüe mistahes vastutus enda pealt ära veeretada. Toodud väide erinevate iseloomujoonte lisamisest ja elusuunamisest on piibliga küll kui mitte kisendavas, siis vähemalt karjuvas vastuolus Aadama ja Eva loost alates. „Nagu loodu testimine“? Hea ja kurja tundmise puu eedeni aias oligi ühemõtteliselt esi-inimeste testimine. Ei oska selles paraku midagi imelikku näha.
Eks minagi testin oma loodu vastupidavust, et vigu avastada ja sealt siis selle kogemuse võrra rikkamana edasi minna...
Kas taevas on lõppsihtmärk või alles järgmine samm teekonnast?
Ilmselt kuidas kellelegi.
-
Ma arvan,et midagi mõista,peab seda midagit kuidagi kogema.
Olen viimasel ajal ka tihti mõelnud,mis on Maa ülesanne...
-
Tänan südamest habe.Neid küsimusi ja vastuseid lugedes tundsin,et nüüd on hetk,mil pean aja maha võtma ja kaasa mõtlema.See jutt jõudis sügavamale,kui arvata oskasin. (tubli)
-
"Mul on üks väike okas hinges ühe teatud kiriku õpetaja vastu, sest mu ämm on tema koguduses ja siis päris tihti kuulen, et jälle see õpetaja õnnistas mu ämma ja teisi naisi kellest üks on väga raskesti haige. Sellel naisel on vähk ja ikkagi käib kirikuvalves. Okas on selle õpetaja vastu hinges selle pärast, et ma ei pea väga õigeks seda, kui keegi oma võimu kuritarvitab. See on ka tegelikult põhjus miks ma sealt kogudusest lahkun. Pead vaevab küsimus, miks mõnel kiriku õpetajal, kes peaks olema eeskuju, on keeruline olla isegi inimlik või vähemalt pisut kaastundlikum. Miks üldse on kogutustes nii palju hõõrumist?"
Hea sõber!
Okastega on juba kord nii, et nende kasvukoht on puu otsas, kui nad aga meile põue, krae vahele või hinge satuvad, veelgi enam – kui nad seal ka kasvama asuda oskavad, on tegemist meie endi, mitte okkaid kandnud puu probleemiga.
Kuuled ämmalt, et õpetaja taas kord teda ja teisi naisi oli õnnistanud. Arusaamatuks jääb, mida selles õnnistamises siis halba oli? Õnnistus ei ole ju tasu ega tunnustus. Issandalt inimestele õnnistuse palumine tähendab palvet anda neile inimestele vaimutuge, avada senisest enam nende vaimusilmad, et nad suudaksid, oskaksid ja tahaksid liikuda jätkuvalt arenguteel vaimuliku täiuse suunas. Ka mina õnnistan kirikulisi ja ma ei saa nende hulgas vahet teha, kuigi ehk isegi tean nende endi vahel valitsevaist konfliktidest. Nad on ebatäiuslikud nagu seda olen ka mina – iga üks omal moel – ning täiuslik on vaid üks – see, kelle õnnistust me vajame.
Probleemi vähihaigest naisest, kes truult kirikuvalves käib, oled sa enda jaoks ise loonud. Ma kohe sugugi ei usu, et too naine Sulle kaebamas oleks käinud kirikuõpetaja poolse ülekohtu üle, kes teda sunnib kirikuvalves käima... Tean vähihaigetest üht koma teist ning julgen kinnitada, et too naine on ise otsustanud oma allesjäänud loetud päevi sisustada mitte üksindusse suletud enesehaletsusega, vaid inimeste keskel toimuva kasuliku ja Jumalale meelepärase tegevusega, mis talle vaheldust toob ja mõtted vaevadelt veidigi eemal hoiab. Kirikuõpetaja ei saa kirikuvalvesse kedagi sundida, nagu seda ei saa ka mina oma kodukoguduses. Ka meie kirikut käib valvamas üks väga haige mees ning ma tean, et ta teeb oma viimase hingetõmbeni seda, mida veel teha suudab ja samas õigeks peab. Ning ma ei kavatse teda selles takistada teda haletsema minnes ja koju olesklema saates. See on inimlikkus ja kaastunne, nagu mina seda mõistan.
On vana tõde, et kui raske on mõista, siis seda kergem on hukka mõista. Nii vaatleme me end ümbritsevat maailma, teeme sealt omale järeldused ja kujundame omad veendumused – mis aga sageli on risti vastupidised meie kaasinimeste paralleelse mõttetööga. Meie nägemuse eeliseks nende poolt koostatud nägemuste ees on see, et meie nägemuses on meil alati õigus, neil aga vaid siis kui nad meiega nõustuvad.... ja nii need konfliktid sünnivad. Sünnivad kiriku ümber ja sünnivad kirikus seeski, sest kirik ei ole ju mõeldud pühadele, vaid patustele kes Issandalt abi otsivad.
Palugem siis Rahujumalalt ka algavasse päeva Lohutaja Püha Vaimu tuge, et senisest rohkem suuta mõista ja senisest vähem ka hukka mõista.
-
Püha Jumal!
On alles see inimene endale probleemi loonud!
Ma millegi pärast haistan siin kadedust. Et kuidas üks vähihaige küll käib ja teeb endale meelepäraseid asju, aga mitte ei kopita kodus. Millegi pärast ollakse mõneti veel arvamusel, et kui raskelt haige, siis inimeste seltsi ja pühakotta enam ei kõlba.
Tolerantsusest ikka väga vajaka!
Armastust ja Valgust selle inimese ellu. (A)
-
Võimuvõitlust olen eluaeg vihanud.Aastaid tagasi lõpetasin töösuhte,kus see oli,on ja jääb.See oli väga räpane mäng,aga kuna olin andnud vaikimisvande,ei saanud ka sekkuda.Ei suutnud enam tagajärgi läbi elada ja nägu teha,et kõik on õige.Kahju-see levib nagu katk.
-
Head Rosetta ja Mau
Kummalistena näivad meile reeglina ainult võõrad probleemid... Samas oleme parajad kõverikud kõik, iseasi, kui palju sellest välja paistma ulatub. Võimuvõitlus ei levi aga (minu arust) katku kombel, sest siis oleks ajaloos ka sellest epideemiast vabu perioode. Võimu ja Vaimu võitlus oli, on ja jääb. Peeter Olesk on erakordselt hästi kirjutanud kirikulehes:
"...kurjus on alati odavam, kuna tal puuduvad piirid. Headus tunnistab oma piire, kurjus seda ei tee. Konkreetne olles – headusele on probleemiks anda almust, kurjus ei pelga seda välja pressida."
Vaim tunnistab piire ja ei saa endale lubada topeltmänge, võim ei häbene ühtegi vahendit, mis aga eesmärgile kasuks töötab. Nii võttis omal ajal Roomas keiser Vaimu oma võimu lipukirjaks ning asus selleläbi oma võimu süvendama. Järgmised põlvkonnad on selle triki juba endastmõistetavusega omaks võtnud ning nii oleme tänaseks olukorras, kus Vaimule visatakse ette Võimu kuritegusi. Ja imestatakse samas, kuidas küll Vaim selliseks suuteline oli...
Pole uus avastus, et saatan on inimeste keskel. Pole uus avastus, et ta on ka kirikusse sisenenud. Võimujanu on sedapuhku tema nimi ja konfliktid tema töövahendid.
Kõik see on olnud, on kaasajal ja ehk isegi ka peale meid... Tähtis on aga oma päevi targasti kasutades keskendada oma tähelepanu õiges suunas, otsides Vaimu ka siis, kui Võim selle juures meie tuju püüab rikkuda...
-
Habe, väga huvitav mõte, et kurjus on odavam ja piirideta ning headus tunnistab oma piire. Ise olen alati arvanud, et headusel ei olegi piire... Et headusega ei saavuta võibolla alati kiiresti, sest kurjus on pealetükkiv ja ta oskab headust varjutada. Kes aga kurjusest läbi näeb, leiab alati headust kõikjal. Ja kurjus - kas see tegelane on kade headuse peale ja soovib headust üle mängida, tehes seda jõuga, sest teisiti ta seda ei oska?...
Aga see kadeduse teema... See on tegelikult uskumatu, kui palju on ümberringi kadedust, kadetsetakse seda, mida mõni elaleski kadetsemisväärseks ei peaks. Viha on sageli näha või tunda, aga kadedus on enamus ajas varjatud ja hiiliv, mis ei tähenda, et see vähem mõjuks ja vähem haiget teeks. Ilmselt on kadeduse põhjuseks paljuski rahulolematus iseenda eluga ja küündimatus, armastuse ja motivatsiooni puudus.
-
Minule on jäänud mõistmatuks Nõukoguaeg.Venemaa,kes on ju nii sügavalt usklik riik-ühiskond,siis miks ei tohtinud eestlased kirikus käia,eriti kooliõpilased.
Miks olid keelatud jõulud.Mäletan,et meie pere lapsed käisime jõulude aeg kirikus
ema/isa kasuka hõlma all.Kui õpetaja kellegi avastas,saadeti koju.Koolis aga mainiti kindasti kõigi ees,kelle vanemaid nähti kirikus.See oli väga valus kogemus ühe 6-7 aastasele lapsele.Oletan,et riigijuhid,kes tol ajal riiki valitsesid ,olid kõik
usklikest peredest.Kas siin on ka segamini aetud vaim ja võim,või on asi milleskis muus.
-
Venemaa oli religioosne riik kuni enamlaste poolt korraldatud riigipöördeni aastal 1917, mil ka valitsev tsaar koos perekonnaga mõrvati.
Catherine de Medici poolt keskajal sõnastatud strateegia alluvate totaalkontrolliks „jaga ja valitse“ läks enamlaste poolt jälle kord käiku. Kõik institutsioonid, mis inimesi väljaspool enamlaste kontrolli ühendasid , seati löögi alla. Keelustati üliõpilasühendused ja mistahes muud seltsid, kirik lahutati riigist ning algas selle süsteemne väljasuretamine. Üks teise järel lõhuti kirikud või muudeti need kultuurimajadeks, viljahoidlateks, garaažideks jne jne. Lõhati ka katedraal Moskvas Punasel väljakul. Vaimulikkudest leidis suur osa end GULAGi vangilaagritest, kuhu nad olid saadetud kui rahvavaenlased. Enamlaste juht Uljanov/Lenin lasi käibele fraasi „Usk – see on oopium rahvale!“. Uus võim jutlustas ühest materialismi, millest oli kantud ka kogu Nõukogude teadus.
Miks kirikut kui sellist siis korraga ja lõplikult ei likvideeritud?
Olekski likvideeritud, aga kõik ei läinud plaanipäraselt. Nõukogude Liit kavandas perioodil 1936-1940 laiaulatuslikku vallutussõda Euroopa suunal, et sinna oma riigikorda eksportides need alad oma asumaadeks kujundada. Läks aga veidi nihu. Saksamaa ennetav rünne Venemaa sisemaale oli enamlastele ootamatu ja sedavõrd võimas, et varsti peale sõjategevuse algust käisid lahingud juba Moskva lähistel. Nõukogude sõdurid olid demoraliseerunud ja nende võitlusvõime oli allpool mistahes arvestust. Neil puudus igasugune motivatsioon kaitsta riiki, mis oli hävitanud nende vanemate ja nende endi usu ning oli nüüd hävimas vastase ees, kelle sõdurite vööpandlal oli tekst „GOT MIT UNS“ (Jumal on meiega).
Nõukogude Liidu juht Stalin, kes oli ka riigi sõjaväe kõrgem ülemjuhataja, mõistis oma sõjaväe moraalse degradatsiooni põhjuseid ning oli sunnitud tegema ratsukäigu. Ta taastas sidemed kirikuga ning saatis rindele vaimulikud, kes sõdureid isamaa eest sõttaminekul õnnistasid. See periood, millest hilisem ajalugu palju rääkida ei tavatse, muutis sõdurite lahinguvõimekust tähelepanuväärselt. Nagu hilisemast ajaloost teame, järgnes tõrjelahingutele vastupealetung, mis sai aluseks Nõukogude Liigu võidule sõjas Saksamaaga.
Ega Venemaa kiriku olukord ka peale sõda teab mis kiita olnud, aga Võim oli oma kogemusest õppinud ning kiriku totaalse hävitamise plaanist loobunud. Seda võis tulevikuski hädaolukorras vaja minna... Et aga ametlik ideoloogia religiooni ei tunnistanud, siis eksisteeris kirik terve poolsajandi nagu riik riigis. Kes oli Võimu lojaalne kodanik, ei saanud karistamatult Vaimu teenida. Seda võeti reeturlusena. Ja nii hülgasid pojad oma isad ja isade usu.
-
Veel lisaks mõni sõna toonastest Jõulutest. Millegipärast on laialt levimas legend marusalajasest Jõulude tähistamisest paksude kardinate taga. Tollel ajal elanuna tekitab see minu vastakaid tundeid.
Esmalt - paksud kardinad. Kuna ise sündisin ja kasvasin kehvikute peres, siis meil pakse kardinaid ei olnud. Nägin selliseid vaid meie jõukamatel naabritel. Meie akende ees käisid sitsist poolkardinad ja need veeti akna ette igal õhtul mitte KGB kartusest vaid lihtsast privaatsuse ihalusest.
Küsida tahaks, kust hankisid need paksukardinaomanikud omad kuused??? Käisid riigimetsas vargil? Vaevalt küll. Jõulukuuskede müük algas igal aastal kolhoositurgudel 20. detsembri paiku ning need osteti ja viidi sealt koju üldreeglina enne Jõuluõhtut. Käisin ise ühel korral 24. päeval kuuse järel ja siis läksid seal müügiks ka eelnevalt väljapraagitud. Kõik see toimus avalikult ja repressioonideta.
Kirikus käidi Jõuluõhtul erinevail motiividel. Räägiti ka uksel valvavaist klassijuhatajaist aga - kes tahtis, sellel kirikus käimata ei jäänud. Kui mõni komsomol seal kellelegi silma jäi, võis ta ju komsomoli-liinis noomituse ära teenida aga see oli ka ülim oht, mis teda varitses.
Pidasin ise nooruspõlves selles okupeeritud Eestis pidusid ja laulsin koos teistega valjul häälel "Jää vabaks Eesti meri" - isegi mõtlemata selle peale, et see ohtlikuks võiks saada. Kogu jutu kokkuvõte siis selles, et mida edasi seda enam hakkab tegelikkus mälestuste kaudu moonduma, omandades järjest enam idealistlik- märterlikke või pseudoheroilisi näojooni. Ehk on see kaugevõitu ingliteemast aga kui kord ollakse tõde otsimas, siis peaks seda taotlema ju kõiges?
-
Olen samuti kuulnud,et jõule peeti paksude kardinate taga.Võib-olla see kuskil oligi nii.Meie peres peeti jõule.Isa tõi 24 dets.hommikul kuuse tuppa,lõunast võisime ehtima hakata ja õhtul tõi ema tuppa suure sületäie õlgi.Mõnus oli kuuse all õlgedes pikutada ja unistada.Pakse kardinaid ei mäleta ja kuuske käis isa vennaga metsast toomas.Kas käisid vargil-ei oska öelda.
Kirikus käimisega ja noomitusega ma kahjuks habe nõustuda ei saa.
Meil olid tõesti kiriku uksel õpetajad vastas.Korra jäi ka meie pere lapsed õpetaja käte vahele.Kas oleks vanemad pidanud meie eest rohkem seisma-ei tea,mis see aeg õigem oleks olnud.-aga koju tagasi me pidime minema.
Ka sel ajal võimutses koolis koolivägivald-siis küll sellist sõna ei teatud.
Kõik lapsed ei olnud ei usu ega kirikuga kokku puutunud ja seega valati oma viha ja vaen nendele ,kelle pered julgesid usule truuks jääda.
Meie külakoolist lahkusid kahe pere lapsed,sest neid ei mõistetud.
Kindlasti oli igal pool midagi teisiti tol ajal.
-
Mina olen nõukogude aja lõpupoolne laps.Meil toodi kuusk tuppa 23.detsembril,sest siis on õel sünnipäev.Kirikus käisime ka jõululaupäeval.Keegi ei passinud ega karistanud.Ilmselt oli '80ndatel kord juba leebem. :)
-
Hea Mau!
Olen valmis uskuma, et maakohtades võis asi tõesti nii olla, nagu räägid. Olin ise linnalaps ja mäletan elu-olu Tallinna veerel Pelgulinnas. Mis aga koolivägivalda puutub, siis vohas see ka linnakoolis.
-
Lapsepõlv möödus maal väikeses majakeses metsa ääres. Kirikus jõulude ajal me ei käinud. Olime vaesed, hobust polnud ja kirik kaugel. Aga kuusk oli. Ja väikese akna ees oli tekk.
Olin kolmteist, kui kolisime emaga linnaäärde. Siis läksime emaga pimedas soome kelguga Tiksoja metsa. Mina istusin kelgul, kirves põues, tagasitulles siis veel ka kuusk, kuid latv ulatus põuest välja. Siis sõitsid õhtutekaupa miilitsad ümber metsa ringi ja kontrollisid autosid - ikka kuuski otsisid. Tuligi patrull meile ka vastu. Et latv mul põuest välja turritas, haaras ema sellest kinni ja lennutas kuusekese välkkiirelt lumehange. Hiljem tõime ikka ära. Siis olid meil juba tihedad kardinad.
Oma peresse tõime kuuse vaid paaril aastal siis, kui poja väike oli. Enne tõime vaid paar oksakest. Ja kui laps sai umbes neljaseks, me rohkem kuuske koju ei toonud, sest poja ei lubanud mõnepäevaseks rõõmuks kuusekesi tappa. Tegelikult oli mul ka lapsena kuusekestest kahju, kuid kõik ju tõid kuuse, ju nii pidi olema. Nii on meil siiani jõulude ajal kaks-kolm suuremat ehitud kuuseoksa toas. Ja nüüd, näiteks Annelinnas käies peale pühi on nii valus vaadata prügikastide kõrval äsja hoolega valitud, ehitud, kuid nüüd mahajäetud kuusekesi. On tunne, nagu nad, enamasti noorukesed kuuselapsed, nutaksid seal. Leian, et kui kuusk, siis oleks õigem ta peale pühi ära põletada. Oleks neile vähemalandav. :(
-
Ja kujutage ette kui kaua kesklinna kuused kasvavad metsas, ikka k6rgemale taeva poole, ilusamaks ja tugevamaks.. ja siis lihtsalt kuuse elu l6petatakse et natuke inimestel tore oleks ja siis see kallis puu minema visata ja unustada, t6esti vaga vajalik.. Ja need tuhanded teised puud mida m6ned ei viitsi prygikasti k6rvale viia vaid viskavad lihtsalt r6dult alla..eksole tore olla Homo sapiens..m6rvatuid p6rsaid ei hakka mainimagi.
-
Kui omaette elasin, siis küsiti minult kas kuuske tahan, onu tõi alati oma metsast kogu suguseltsile kuused, siis ma ütlesin just sellel põhjusel et kuusest kahju oli, ei taha, panin rohelise pirni lampi ja põletasin niisama küünlaid.
Minu lapsepõlves oli küll alati kuusk, isa käis salaja riigimetsast pätsamas seda, pimedas, kuuse mässis autos alati teki sisse, aga kas siis pätsamise või muu pärast, võimalik mõlemad. Vanemad käisid alati kirikus ka, aga mina mitte, jõulud oli meile vaikne püha pereringis, aastavahetus siis tavaliselt suur mürgel maal kogu suguvõsaga. Mamma ütles mulle toona, et jõulud on selline vanamoodne püha, mille pidamist ei peeta heaks tooniks, et ma koolis siis ei lobiseks väga.
Mingis vanuses haaras mind eestlaste vabadusvõitluse teema ja ma ei tahtnud jalga kirikusse tõsta. Peale selle oli mul tõsine hirm et äkki hakkab sealt midagi külge ja minu mõistust allutama. Miks muidu vanad eestlased, kui külades käsukorras kõik ristiti, ristimisvee maha pesid, kohe kui papp oli lahkunud. Ma tõsiselt pelgasin ja kirikusse läksin alles jõulupühal 15 aastaselt. Positiivne oli see, et keegi ei hakanud mind usku pöörama ja sain vaikselt istuda ja vaadata ja kirik oli ilus.
Samas ma mäletan et ema tahtis leeris hakata käima, ja käis uurimas kogudusemajas, kuidas leerikooli saab, läksin temaga lihtsalt kaasa ja siis vaatasin, seal olid paar plikat kes tegid koristustöid, vist õed ja neil olid nii tuimad silmad ja mul jooksis õudusjudin üle selja ja et näed, ongi usk neile pähe roninud. Kartsin selliseks muutuda ja siis veel mitmed aastad kiriku ligi ei läinud. Ilmselt kasvasin sellest hirmust aja jooksul välja, siis kui oma aruga juba vahet tegin, et usk ei roni ise pähe, et selle ikka mõtled omale kokku.
Kuuskedega nii et hiljem, on mu suhted vanematega muutunud suht olematuks ja siis ma olen ikka puu hankinud, sest mul on koduigatsus. Siis mul on midagigi, nagu traditsioonid või nii. Või oleks tõesti parem teraapiasse minna, jah võib-olla.. aga ma siiski veidi ihne, selle raha eest, mis jutukese veeretamise eest võtavad, võiks kasvõi trenni minna või muud.. :D
Samas kui mäejutluse peale mõelda, minu arust on see abielurikkumise asi veidi karm, esimesest osast saan aru, et liiga kergekäeliselt ei loobutaks naisest, aga see teine osa, et ta ei või omale uut meest võtta ja peaks üksi elama. Eks sealgi pandi lihtsalt tütar sobivale mehele, palju neid armastusabielusid oli. Miks ta siis ei võinud esimese abielu ebaõnnestumise järel hingekaaslast leida. Ja ma arvan, eks kui naine läks vanemate juurde ja neil oli kitsas käes, pandi ta võimalusel uuesti mehele, kas siis ta oli abielurikkuja?