Uue ajastu teadused > Inimene

Sisetunne versus mõistuse hääl

<< < (2/4) > >>

silipik:
Tryntsuke -  (tubli) see on hea näide, kuidas võiksin ka mina edaspidi teha :) ikka kuulata kui sisemusest hääl ütleb midagi tarka.

Melodia:
Mulle ka tundub, et sisehääl on nagu mingi ettekuulutus sügvalt minu seest. Ja igakord, kui ma pole oma sisehäält kuulanud, kui ta on mind hoiatanud või öelnud, andnud tunde kuidas asi läheb, olen pidanud kahetsema. Kuulates oma sisehäält oleksin pääsenud hulgast sekeldustest.

Mõistusehääl oma loogikaga annab palju raskemaid lahendusi kui kuulata nt ingleid ja teha asju nende imelist teed pidi. Mulle tundub, et mõistusehääl on tihedalt seotud ka meid ümbritseva ühiskonna ja selle loodud tõenäosuste ja ideega elust. Seega võiks arvata väga illusoorne hääl.

Avastasin hiljuti, et isegi koduseid toimetusi tehes on hea oma mõistusehääl välja lülitada ja juhinduda tundest ja õpetustest, mis tulevad sisehääle vahendusel. Tulemus saab imelisem samuti olen seda tehes õnnelik.

Teele:
See osa lihtsalt meeldib nii väga ... (A)

Sündmused liiguvad edasi ja sinu materiaalne maailm on muutunud paremuse poole aga sisetunne nagu ikka vaevab. Mõtled, miks ma ikka tunnen ennast halvasti, asjad on ju paremuse poole läinud. Jah, on, aga ainult materiaalsed asjad, see mida sisetunne soovis jäi saamata, tulemata.

Rosetta:
 ({)
Kahjuks kipume seda materiaalsust rohkem taga ajama. Ise püüdlen nüüd selle poole, et kuulata südant ja lugeda välja, mida tema tahab või soovib :)

Ingeri:
Mul on vahel nii, et süda valutab, aga ma ei tea miks, lihtsalt on raske tunne, nagu oleks midagi juhtunud. Ja ma ei oskagi tavaliselt seda põhjust välja mõelda, miks süda valutab.  :( Ei oska oma sisetundega veel väga hästi läbi saada.

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

[*] Eelmine lehekülg

Mine täisversiooni