Minul oli nii, et juba väiksena ma tundsin, et minu sees on midagi... kolmnurga piirkonnas tundsin seda. See oli nagu mingi võim mida ma ei suutnud puudutada aga mis, nagu päike, kiirgas seal minu sees, summutatult. Eks need teadmised tulid aegamööda ja terve elu kuni siiani. Alguses oli vaid see tunne, pärast tulid ka juba teadmised, killukesed siit-sealt, mõned raamatud, mis minu maailmapildi õiges suunas tüürisid, selles õiges suunas nägin ka oma elusihti Kuigi ma ei teadvustanud seda endale alguses, oli vaid mingi soov, kiindumus, tahe... unistus. Mida aeg edasi seda tugevamalt hakkasin oma eesmärgis veenduma ja täitsa lõpuks nüüd tulid siis ka sõnumid inglitelt ja kohtumised imeliste inimestega kes minu elusuuna veelrohkem õigesse ilmakaarde aitasid tüürida. Oma elusuuna avaldumisega võrdeliselt kasvas ka minu ligipääs sellele päiksele mis minu sees kiirgas... nüüd polegi see enam vaid tunne kõhus... nüüd olengi mina see päike...

Mul suht samamoodi nagu sul, kribal. Ega polegi midagi, ju siis tuleb edasi otsida.

Mina jälle mõtlesin, et äkki on minu eluülesanne mingi tühine ja pisike asi, aga minu jaoks see eest väga raske. Või siis jah, et olen mingi pisike mutrike kuskil, millel pole erilist tähtsust.

Võimeid pole ka mul. 

mitte keegi meist ei sündiind siia ellu väikse mutrina või tühisena, igaühel on meil oma misjoon/misjoonid, juhused näitavad teed, elumisjoon võib näida isegi väike kuid on väga oluline, peamine misjoon on õppida ja areneda. Õppetunde läbida väärikalt, siis läbime testid ja jõuame üha edasi, minuarust ei ole vaja otsida tiku tulega igaltpoolt seda misjooni ta tuleb ise sinuni kui aeg käes, se saadetatakse su teele kui oled valmis, tehkem kõike Armastusega, olguse see töö või kasvõi pilk kellegi poole

Väga imeline jutt... kohe südames on tunda, et nii see kõik ongi

Ma olen muide oma meelistegevusega tegelenud igasuguste olude kiuste, olen jätnud kõik kõrvale ja tegelenud tõesti ainult sellega, mis "kõhus liblikad lendama paneb"! Aastaid juba! Ning olen ka afirmeerinud küllust ja seda kõike proovinud, südamest. Ja tegelik olukord ei ole karvavõrdki muutunud, küllust ei paista kuskilt, elan peost suhu, nagu öeldakse...
Olen tõesti andnud oma parima, et järgida südame kutset, mitte ainult kõrvalhobina, vaid tähtsaima tegevusena, kuid lõpptulemus on kahjuks üsna hale.
Vabandust, ma lihtsalt räägin oma kogemusest elus.

Mõni blokk võib peal olla see oleks asja puhul täiesti loogiline miks sul nii on nagu on .