Sinu " kanal" on avatud ja tunnetad enda ümber olevaid energiaid. Kui sa neid tajud , järelikult loomulik ja õige sinu jaoks. Hirm on eelkõige teadmatus. Kuna pole veel selgust , kas need energiad on negatiivsed või positiivsed , aitavad või takistavad... Sul on sinu vaba valik , kas õpid neid tundma  või lükkad selle edasi. Kuni oled valmis.  Kas oled valmis , selle tunned sa ise ära. Kunagi aga ei võta me enda peale rohkem , kui kanda suudame...

Üks osa hirmu põhjusest on minu arvates ka psühholoogiline. Inimene, olenevalt isiksusesest ja elukogemustest, kardab ikka seda, mida ta ei tea ega tunne. Ja pimedus on selline asi, mis võtab ära meie peamise infoallika välise keskonna kohta ja siis tuleb loota vaid tunnetusele. Juba see fakt on hirmutav Inimene tunneb ennast väga ebakindlalt ilma oma peamise infoallikata. Sellele vastukaaluks oleks hea harjutada oma tunnetust ja eneseusku, et Inimese sisemine Valgus on tugevam kõigist energiatest, mis läheduses võivad olla.

Tunnetust saab arendada nii, nagu kõike muudki. Nagu arendad oma jalalihaseid - neid kasutades. Sellega võiks ka natuke ettevaatlik olla, sest tunnetame me muud just oma energeetikaga ja, nagu käsi vajab tundmiseks puudutust, nii vajab ka meie energeetika tundmiseks nö teise energia puudutust. See tähendab, et see, mida tunnetad, puudutab sind või lausa saab hetkeks osaks sinust. Näiteks võiks tuua veel meie maitsmismeele. Kui keeleotsaga puudutad toitu siis saab ju aru, kas toit on külm või kuum - magus või mõru. Nii saab energiat vähe puudutades teada, kas see on sinu jaoks positiivne või negatiivne. Et aga toidu maitse nüansse tunda, peab toidu panema suhu ja maitsma seda terve keelega. Sama ka energia puhul. Mida täpsemalt sa midagi tunnetada püüad, seda suurema sideme sa selle energiaga lood. Seda suurem on ka võimalus, et tunnetatud energiaosad jäävad endasse. See ongi see paha tunne, mis tekib peale negatiivse energia tundmist. Energia puudutas sind ja ühines sinu energiaga, muutes nii sinu enesetunnet.

Siit ka loogiline soovitus. Tunnetuse harjutamisega tuleb ka õppida enda kaitsmist ja enda isiklike energiate kontrollimist ja äratundmist. Kui suudad näiteks väga täpselt negatiivseid energiaid tunnetada aga kaitsta end selle eest ei oska, ei suuda endast isoleerida seda külgejäävat energiat ja see ära saata, siis võib hakata see energia sind mõjutama. Eriti hästi peab enda kaitsmist, enda energia puhastamist ja selle energia ärasaatmist oskama teiste inimeste puhastajad ja tervendajad, eriti inimesed, kes süüvivad nende probleemidesse ja negatiivsesse energiasse.

Muidugi on turvalisem tunnetada positiivseid olendeid, nagu inglid, nemad hoiavad sind ja ei lase inglienergial sulle halvasti mõjuda.

Minu soovitus oleks ka siis selline, et las tunnetus kasvab käsikäes enda tasakaalustamise, puhastamisoskuse ja enda energiate kontrollimisega. Pole mõtet ühte arendada teisest rohkem.

PS: Tõstan teema lauda "Inimene"

Hakkasin eile õhtul mõtlema hirmu üle. Mis siis see hirm ikkagi on. Kardan väga pimedust. Ei teagi miks, aga õhtul üksi majas liikuda eriti ei julge. Tuled panen põlema ja teleka või raadio kõvasti mängima. Öösel ei julge isegi vetsu minna - kõik on kottpime. Vahel kui tule ära lasen siis need paar meetrit voodini lausa jooksen ja hüppan voodisse - õuduselained üle keha ja süda klopib. Tundub nagu oleks ruumis palju jälgijaid, nagu võtaks keegi voodi alt jalast kinni ja heatahtlikkust sellest pimedusest kindlasti ei õhku.
Kas ma tajun pimeduse olendeid või on see hirm minu sees ilma et ruumis üldse kedagi oleks?
Ja kuidas seda hirmu endast välja saada? Miks mõni jalutab südaöösel metsas ja ei tunne hirmu, mina aga ei julge õhtul oma voodistki kuhugi liikuda. Kas keegi oskab seletada?

   Kui vana sa oled?  Minul oli nooruses periood kui ma ei saanud enne magama minna kui olin voodi alla vaadanud ja nii iga õhtu,kogueag oli tunne et seal on keegi kes kohe jalast haarab. Täpselt ei mäleta kaua see kestis,arvan et mingi aasta.  Arvan et siis oli mul teisigi probleeme ja see tuli närvidest. Hirm pimeduse ees on praegugi ,kottpimedasse metsa küll ei roni,öösel linnas ka ei tahaks jala käia,aga siiski on hirmu palju vähemaks jäänud.  Aitab ka kui endale sisendada et on vaid pime ja oled ikka kaitstud ja hoitud!

 Minul oli nooruses periood kui ma ei saanud enne magama minna kui olin voodi alla vaadanud ja nii iga õhtu,kogueag oli tunne et seal on keegi kes kohe jalast haarab. Täpselt ei mäleta kaua see kestis,arvan et mingi aasta.  Arvan et siis oli mul teisigi probleeme ja see tuli närvidest.
[/quote]

Kas pole ikkagi vaid kergema vastupanu tee minek , põhjendades seda taju vaid närvidega... Noorena on me tajud Hingetasandil palju puhtamad , kuna Meel pole veel suuteline kõigele juhtuvale vastuseid leidma füüsilise maailma tasandil. Hiljem ta leiabki selleks põhjenduseks ... närvid.

Küsimus sellele, et mis on hirm?
seostub ja meenub mulle kohe esimese asjana - türann ehk siis hirmuvalitseja.
...
Ja siit ka hea tähelepanek !
Kui mina olen Prometheus , siis türann on täielik vastand.
Ei salli neid üldse , mu patoloogilise viha selle vastu suudab ära hoida mu distsipliin ja kalkuleeriv , planeeriv mõtlemine ja strateegiline käitumine teatud situatsioonides.
Tänu enda headusele, suudan ma selle vastu võidelda ja aidata hirmu all olevaid kannatajaid. Mind ajendab välja kujunenud motiiv ning kui liiga kaugele juba minna, konflikti astudes ei ole enam tagasiteed, on kas võit või vastasel juhul samastumine.
Minujaoks on türann nagu deemon.
Ja kui mina oleksin samastunud, siis ei oleks mu nimi mitte Prometheus vaid Tyran 
Ma isegi mõelnud, et astuda tulevikus kuhugi organisastiooni vms... mis põhineb türannia vastu võitlemisel.. sellised ambitsioonikad mõtted ja tundmused on alatihti mu peas ekslemas.

Aga muidu Teame ju kõik enamasti müüti - Zeus vs Prometheus.

Palju    teile .

Väga hästi kirjutatud,tänan . Mul on ka vahel nii mõitmatu ,miks ma kardan ja kust tuleb see hirm ,niiet higiseks lähed? Rahustan siis end nii,nagu sa soovitad .

Mina usun ka, et tuba võib tonte, kolle ja deemoneid täis olla!    Neist lahtisaamisega on nii, et seda on vist lihtsam teha kui sellest rääkida, aga kuidagi ma neist ikka lahti sain, et mul kah siis sarnane kogemus! See juhtus pärast ühe inimese külaskäiku (polnud kutsutud), kes oli siis joodik.