Tänan vastuste eest
Mida tähendab tingimusteta armastus?  Armastame ennast ja teisi kõigi heade ja halbade külgedega, sellistena nagu oleme? Sel juhul peaks ju sõnapaar tingimusteta armastus tähendama ka seda, et armastame hea ja ilusa kõrval ka halba? Aktsepteeritud peaksid olema kõik, ükskõik millised tundmused, mõttemustrid, arvamused...egoism samuti...?

Tingimusteta armastus just seda tähendabki, armastad kedagi hoolimata millestki-kellestki.
Ega ju ei lõpeta armastamist, leides armastatu küljest mõne ärritava iseloomujoone. Armastad ju ikka edasi. Meie elu on ju nii muutuv, see iseloomuomadus võib kaduda kiirelt ja asenduda millegi muuga, või hoopis, teda ise muuta proovides, asenduda millegi veel palju hullemaga. Ükski inimene ei jää oma elu jooksul samaks, me kõik areneme ja muutume vastavalt oma elule ja inimestele, kes meie ümber.

Eriti kahju on vaadata inimesi, kes peale armastatu leidmist hakkavad kurtma tema halbade iseloomuomaduste ja muu sellise pärast. Nagu armastatud inimene peaks olema täpselt selline, nagu armastaja tahab. Unustades, et just nemad valisid selle inimese, valisid kõige hea ja halvaga, terve inimese, mitte osa temast. "Ei teadnud, et ta selline on" pole vabandus. Nagu neil poleks üldse vastutust valiku ees ja selle ees, et teada inimest, kellega suhtes olla (mitte et me kedagi kunagi täielikult teada saaks). Ainult armastatu on süüdi, et ei ole selline, nagu nemad ootaksid. See on ju pigem enda õppetund, kuidas võtta see kaaslase iseloomuomadus ja suhtuda sellesse positiivselt ja huumoriga - või midagi sellist, olenevalt iseloomujoonest - mitte viga, mida kaaslase juures parandada.

See aga, et inimest muuta pole tarvis, ei tähenda seda, et neile ei tohiks mainida, kuidas nende teguviis või iseloomujoon teistele mõjub. Rääkida, kuidas kõrvaltvaataja pilguga näha on. Kuidas nende teod mõjutavad kõiki, kes nende ümber, kui neil peaks see ununema või raske aru saada olema. See annab neile kõik vajaliku, et soovi korral õppida ja ennast arendada. Rääkimine, rääkimine - see ei ole ilma asjata suhtes üks tähtsamaid osasid.

Ja tõesti, kui armastatu pole enam armastatu, on muutunud täiesti võõraks inimeseks ja enam ise midagi teha ei saa, et seda muuta, siis on ehk aeg edasi liikuda ja leida inimene, kes teab, kuidas sind armastada, ilma seda talle ütlemata. Kellele meeldibki just see, mida sina teed ja vastupidi. Sest inimene, kes on sulle võõraks jäänud ja ei kutsu esile enam armastusetunnet, võib mõjuda vastupidiselt kellelegi teisele, kes ootabki kaaslaselt just seda. See, et sina pole enam inimene, kellele tema nii mõjuks, pole ju tema süü...

Muidugi pole see alati nii must-valge, on lapsed ja on muud sidemed. Ja ainult ühepoolselt ei saa suhtes midagi ära teha.

Väga hea teine vaatepunkt asjale vaatamiseks. See teema on ikka nii lai ja kõikehõlmav, et iga vaatenurka ja võimalust ei suuda ise, üks inimene, välja mõeldagi.

Aitäh Vikerkaarevärvi Pallike, Kaledon ja Leontine

Kui tingimusteta armastus hõlmab kõike ja kõiki, peaks see ju ka kurjust aktsepteerima? Inimesed, keda peame kurjadeks ja halbadeks - on tegelikult ju ka oma olemuselt head? Lihtsalt elu ja ümbritsev keskkond on nad kurjaks ja tigedaks teinud? Seega kurje ja tigedaid inimesi pole olemas? Lihtsalt nad käituvad vahel kurjalt.

Imetlen kutsusid. Vaat, nemad oskavad armastada tingimusteta. Armastavad ka vägivaldset ja hoolimatut peremeest kogu hingest - sabaotsani armastust täis.

Jaaa òeldakse, et koerad tulevadki nende inimeste juurde elama, kellele on vaja òpetada tingimusteta armastust ja sòprust. Neid tuleb tòesti imetleda..
Vaadake kasse,  kui voodilt vòi laua pealt maha lùkata, siis keerab selja ja ei liiguta enam kòrvagi kui kutsuda.

Koer mòtleb peremehest : "Sa annad mulle peavarju ja toitu, Sa oled vist kuningas!"
Kass mòtleb peremehest: "Sa annad mulle peavarju ja toitu, Ma olen vist kuningas!"

Vat see on hea ja tabav näide tõesti

Just nii ma hooman, et inimese olemust armastada tingimusteta, mis sisaldab ka mõistmist, miks inimene teeb näiteks haiget, talle andestamist ja vabaks laskmist. Loomulikult me võiksime tumedamat energiat, negatiivset energiat, madalamat vibratsiooni aktsepteerida, sellega arvestada, sest see kõik on Maailmas olemas. Mina usun, et Pimedus soovib Valguse kohalolu, seetõttu ta vajabki tähelepanu ja temaga tegelemist. Pimedus õpetab ja teeb tugevamaks, olles teel Valgusse. Olles kõrgemal tasandil kui materiaalne ja füüsiline tasand, me näeme avali silmade ja südamega, milline on Suur Plaan, Hing mäletab ja tunneb. Meie olemus armastab ja mõistab, naeratab kõigile. Pimedusele veel kõige enam. Kui me soovime olla puhtad ja Valguses, on meie missiooniks näidata Pimedusele kasvõi taskulambiga killukest Valgust, kuid samas on meil õigus selline tegevus katkestada, kui Pimedus hakkab meid katma ja me ei suuda teda Valgustada, me aktsepteerime tema suurust ja valime selle, mis on meile parim. Sel hetkel. Ja Pimedus valib oma parima. Sel hetkel.

Hakkasin just mõtlema, et kas armastust saabki üldse kasti panna...armastus ON. Ja inimese loomulik olek on Loojale omane- õnne-ja rahulolu- ning õnnetunne igas keharakukeses, Hingesopis ja südametukses.

Valgust ja kõikehõlmavat armastust! Nõnda nagu Looja armastab Loodut, nii armastab Loodu Loojat. Nii on.

Kas kõiki inimesi saab tingimusteta armastada?
 (http://www.naine24.ee/676966/kas-koiki-inimesi-saab-tingimusteta-armastada/

Inimene ei saa tingimusteta armastada?
Tingimusteta armastus on justkui midagi, mille suunas iga korralik vaimleja (loe: inimene, kes tegeleb vaimsusega) liikuma peaks. See tundub justkui olevat lõppeesmärk, mille suunas inimesed pingutavad, lootes selle saavutades ülimale rahule. Või millelegi veelgi enamale.??

Tingimusteta armastus?
Tingimusteta armastus tähendab tingimusteta aktsepteerimist. Tegelikult võib siin isegi «tingimusteta» eest ära kaotada, sest aktsepteerimine ei saa kunagi tingimuslik olla. Kas sa aktsepteerid midagi või mitte? Sa ei saa aktsepteerida midagi poolikult.??

Pühakuna puudub sul enesehuvi. Sa lihtsalt oled ja sinu maailm lihtsalt on. Tekib absoluutne subjekti-objekti suhe, milles subjektiks oled sina ise (mitte sina kui isik), ja objektiks on kõik see, mida subjekt kogeb (isegi sind ennast kui isikut).??

Absoluutsel subjektil puudub enesehuvi, sest enesehuvi tekib mõistuse kaudu, asetades sündmusi ja nähtusi iseenda suhtes perspektiivi. Kui mõistuslik perspektiivistamine aga ära jätta, jääbki alles puhas aktsepteerimine. Ja algab ka tingimusteta armastamine.??

Kui keegi teeb sulle haiget, siis sulle kui isikule tundub see vale ning valus, sest sul on sellele inimesele või olukorrale teistsugune ootus. Ootus tekib aga sinu mõistuses. Sina kui subjekt kogeb aga nii ootust kui ka ootusele mittevastavust. Ning aktsepteerib rahus mõlemat.??

Kuni me oleme isikud, oleme vangis. Oma mõistuse vangis, mis paneb kogu maailma perspektiivi ja muudab tingimusteta armastuse võimatuks. Me võime seda püüda teha, ning mõnda aega see isegi õnnestub, kuid see toimub läbi aktiivse psüühilise energia põletamise, mis on väga kurnav ja vaevaline.??

Tee parem üks heategu?

Selle asemel, et maru vaimne olla ja kõiki inimesi tingimusteta armastada, tee pigem üks väike heategu päevas. Mis kasu on teistel inimestel, kui sa hambad ristis kõiki armastad, aga ei suuda sind solvanud inimesele andestada? ??

Heateod toimuvad kõik mõistuse tasandil (sulle tundub, et sa teed seda südamest, aga otsustad siiski seda mõistuse kaudu). Ja kuni me oleme inimesed, oleme niikuinii oma mõistuse ikke all kinni. Seega on isegi siin vaja aktsepteerida seda, et me oleme ikka veel inimesed, ja meid juhib meie mõistus. ??

Kui sellega ühele poole saab, võib hakata siis mõistatama, kuidas teha mõni väike heategu. See ei pea olema midagi üüratut, nagu kõikide inimeste tingimusteta armastamine, vaid piisab sellest, kui sa tõstad näiteks võõral inimesel maha kukkunud salli üles ning ulatad talle.

Või peatud korraks autoga kohas, kus ei ole ülekäigurada ning lased inimese üle tee (vaata siinjuures kindlasti enne tahavaatepeeglisse). Kõiki inimesi ei ole vaja tingimusteta armastada, sest nad ei oska seda hinnata. Küll aga oskavad nad hinnata seda, kui sa oled täna oma tegude läbi parem inimene kui eile. 

Heategu peaks tulema meie seest,  spontaannselt. Kui hakata nuputama, millist heategu teha, võib pärast vastuteenet hakata ootama, võib-olla

camilla