Kaunist hommikut!   
Tunne oli võimas ja ei saanud magada enne, kui pidin sellest siia kirjutama...
Palusin ingleid, et nad tooksid tagasi kõik mu kadunud ja kaotatud osad, et saaksin muutuda jälle tervikuks, kokku panna kild killu haaval iseennast, et leida see milleks siia ellu olen tulnud. Palusin neil kadunud osakesed ja ennast puhastada violetses leegi, sõeluda läbi kõik, mida vajan ja ei. Kõik mida vaja pole, palusin neil viia ära, sinna, kus on nende õige koht. Nad võtsid sõela ja hakkasid sõeluma. Naeratades küsisid, kas tahan näha, kui palju kõike mida ei vaja endaga kogu aeg kaasas kannan. Mulle näidati linasest riidest kotte – alguses ühte, siis rohkem ja järsku oli neid kõikjal. Nüüd nägin kui palju ebavajalikku ma pidevalt endaga kaasas kannan, selle asemel, et olla ise sõel  ja võtta endaga kaasa vaid see, mida tõeliselt vajan. Punastasin ja pidin jagama... 

Pai sullegi, mul endal ka hää meel. See on nii imeline, lase lahti kõik ja siis tuleb see mida otsid ise su juurde:) Olen aru saanud, et hommikud minu ajad. Ja naljaks oli see, et terve hommiku kõrvus helises muusika, käisin veel vaatamas, kas laps on raadio unustanud mängima... Teen endale ka pai ja kõigile teistele ka:) Laa, laa, lall-lall-laa, laa:)

Olete armsad ja teie lood on ka väga armsad ja huvitavad ,aitäh teile ,et olete siin ja praegu ,kullapaid!