mul endaljäi ka tunne,et keegi kiusab teda

Soovitan lodjapuu marju...meil sel aastal neid pole aga ehk teie kandis on...olen teinud nii et tambin marjad puunuiaga puruks, läbi sõela ja lisan vedelat/värsket mett, pool marjamahla, pool mett, väga hea mõrkja joogi/morsi saab veega segades. Marju võib ka kuivatada, siis purustada ja talvel teed teha. Abiks paljude asjade vastu sh. külmetus ja stress ja negatiivsed/mustad jõud.

 Hmm, Kribal, Su jutus On tõetera sees ja liikumine kui selline on ainult kiidetav tegevus. Saadaks Enya koos ta tibuga ilusasse parki hoopis... (Mehe paneks piitsa-prääniku dieedile soovitusega järgi mõtelda, milega ta hakkama on saanud.)
 Aga jah, arstidele On määratud bonusprogrammid (vihje: http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=10&t=446907&a=2), mille täitmisel saavad nad teatud preemiaid, seega on alati vähe suurem tõenäosus, et nad määravad ravi sooviga oma programmi täita. Ka nt mu oma perearsti deviis on täis-ravimilaks peale panna, et asjad eos summutada. Šokiteraapia ei pruugi aga kõigile samamoodi sobida.
 Loodame, et asjad hakkavad soodsas suunas liikuma enne, kui enam midagi päästa ei saa.
 Jõudu ja Jaksu ning suur soe kallistus Enyale!

Vahel aitab ka rääkimine mõne kena inimesega, soovitavalt silmast-silma... nii et võib ühendada jalutuskäigu ja vestluse

See keha-vaimu teema on üks kummaline teema... olen kogenud, kuidas keha muutub õnnelikuks, meelest sõltumatult, täiesti säravalt õnnelik keha. Ning olen ka kogenud, kuidas pelgalt meele ravimine ei suuda keha aidata. Ja olen kogenud, kuidas mõnikord keha kaudu saab meelt aidata. Nii et jah, igatpidi võib olla.

Mõnikord on väsimuse põhjuseks puudulik ühendus loodusliku elujõuga. Vaim võib olla taevalikes kõrgustes, kuid kehal on püsimiseks ja toimetamiseks vaja elujõudu, see aga tuleb loodusest. Kui ühendus füüsilise maailma elujõu allikaga, ehk elava loodusega on kehv, siis võib juhtuda, et kehal lõppeb jõud. Seda sidet on aga üsna lihtne taastada - olla looduses, kasvõi rääkida oma potilillega, kasvõi olla elavas kontaktis oma kehaga, tajuda loodust füüsiliselt - puudutada, maitsta, nuusutada, jne. Anda kehale võimalus olla loodusega vahetus kontaktis. Olen ise ka sellise tee kaudu olemiseks jõudu leidnud, kuna olin väga nö ära siit, nö lahti - tundsin end vaimses maailmas suurepäraselt, kuid elujõud kadus ja füüsilises maailmas oli pea võimatu hakkama saada. Seni kuni oleme inimkehastuses, on keha ju meile lähimaks koduks, ja ta väärib tähelepanu ja armastust

Need on vaid mu enda kogemused, eks igal ole omamoodi. 

veresuhkur võib ka mul veiderdada