Üldine jutt > Vajaks abi

Üks inimene lööb elu sassi

(1/1)

cisco:
Tere!
On üks mure mul, mis on taas esile kerkinud. Mure põhjustajaks nö väline faktor, mõjutaja - teine inimene.
Alustuseks - ma olen tasakaalukas inimene. Olen noor, aga olen endas leidnud selle kindla punkti ja tasakaalu. Ma ei ärritu kergesti, valitsen end ja oma tundeid, ei lase igapäeva muredel ja pisiprobleemidel enda üle kontrolli saada. Oskan end kõrvalt jälgida ja seetõttu ei hakka probleeme üleanalüüsima, tekitades sellega stressi ja enesehävingut. Tunnen end oma kehas hästi, kindlalt. Olen optimistlik ja rõõmsameelne, usun enda väesse ja ka kõrgematesse jõududesse, mis mind lisaks aitavad.
AGA. On üks inimene, kes selle kõik kõikuma paneb. Ta paneb kõhus keerama, muretsema, lootma, mõtlema, (üle)analüüsima. Ta lööb kogu mu sisemise harmoonia sassi ja olen seetõttu õnnetu.
Ta tekitab segadust ja ebakindlust. Ta käib mu elus periooditi - on ja siis kaob ära. Meil on tugev emotsionaalne, vaimne, isegi telepaatiline side. Ma ei kahtle selles. Väga tihti, kui ta minuga ühendust võtab, olen ma just enne seda ta peale mõelnud. Mul on tunne, et oleme hingesugulased. Ta on sama öelnud. Ta suhtub minusse ülima headuse ja armastusega, ma tunnen tugevat armastuseenergiat ta poolt.
Aga ta tekitab oma käitumisega segadust ja hirmu. Tal on suhe teise inimesega. Vahepeal ei olnud - siis ta veetis minuga palju aega ja andis lootust. Seejärel kadus kui vits maa alla ja tuli pärast välja, et nad on taas koos. Ta on mulle mitmeid kordi nii teinud.
Ja siit minu kõige suurem valiku segadus: Üks osa minust ütleb, et peaksin igasuguse kontakti temaga katkestama. Ma vahepeal unustasin ta juba ära ja leidsin taas sisemise, peaaaegu kõigutamatu õnne. Ja siis ta ilmus taas välja ja hakkas jälle kõik kõhus keerama. See on nagu mingi tsükkel, mis tuleb korduvale esitusele. Mul on tunne, et tema ilmub nii või naa alati välja, siis kui  mu tähelepanust puudust tunneb. Aga sellega kaasneb minu sisemine valu ja tema käitumisest sõltuv emotsionaalne seisund. Mul käed värisevad ta peale mõeldes, sest ta paneb mind hästi tundma ja siis võib taas iga kell eemalduda.
Ja senikaua kui tema mu horisondil korrakski jalutab, ei teki mul iial suhet teise inimesega. Irooniline on muidugi see, et korra mul tekkis üks väike silmarõõm ja kohe järgmisel päeval, pärast 7-kuust suhtlemispausi saadab selle postituse peategelane mulle sooja tervitava SMSi.
Mingis mõttes tema positsioonilt mina olen alati kättesaadavas kauguses, aga tema mulle mitte. Tema võib eemalduda, kui tuju tuleb.
Ma olen dilemma ees, kas jäädavalt kontakt katkestada enda huvides. Aga muidugi mainin ära, et meie suhtlus on alati väga soe ja õrn (ja tal on nii hea hing, mis ON mulle inspireeriv ja jõudu andev), aga mul pole õrna aimugi, kuidas ma talle ütleks, et kuule hoia nüüd eemale..
Ma ei tea, kas keegi on kunagi olnud sarnases olukorras, aga tunnen end segaduses ja ei tea enam, mis hoiakut võtta :( Nt mul on võimalus lähitulevikus oma tööd teha välismaal umbes pool aastat. Nüüd ta on jälle välja ilmunud sel ajal, kui ma peaks ütlema on vastuse seoses selle välislähetusega....

Astro:
Tihti ...isegi väga tihti on  lähedane inimene hoopistükis meile "õpetajaks."  Vastumeelne küll , kuid parim õpetaja on negatiivne mõjutus.  Aga enamasti on see ikkagi positiivse tulemuse nimel , et ikkagi ära õpiksime. Inimene meie kõrval seda esile kutsumas , pole halb ega hoolimatu , vaid nö. kokkuleppega seotud... olla selleks õpetajaks meie jaoks. Kui mõistame tema poolt esilekutsutud "õppetunni-kogemuse" sisu , vabastame ta sellest kohustusest ja tema käitumine muutub. Enamasti ongi kaasatud meile tuttavad ja lähedased "hinged" , sellest ka segadus koos lähedustundega...

Navigatsioon

[0] Sõnum