Üldine jutt > Vajaks abi
Süda räägib üht, aga mõistus teist:( Mida teha?
Angel-Liina:
Räägin siin oma loo ära, sest mujale enam ei oska sellega pöörduda. See algas neli aastat tagasi minu õemehe sünnipäeval, kui tekkis mingi eriline side minu õe ja tema mehe väga hea tuttavaga. Siinkohal mainin ära, et see mees on abielus ja tal oli siis üks laps. Nüüd on ka teine tulekul. Me hakkasime mingil imekombel suhtlema ja asi muutus aina tugevamaks. Olen olnud pidevalt erinevates suhetes, aga tema eksisteerib mu elu edasi. Olen püüdnud teda unustada, temast lahti öelda, aga tulutult. Hetkel olen niiöelda ideaalses suhtes. Kaaslane hoiab ja hoolib, meil on oma kodu ja omad unistused. Ma suutsin sellest abielumehest terve aasta eemale hoida kuni käisime Pärnus suvitamas ja ka tema lõpuks sinna ikkagi kohale tuli. Me kumbki ei teadnud, et seal jälle kohtume. Nüüd on tema teine laps sündimas ja selles süüdistab ta mind, et ma eemale hoidsin. Ma lihtsalt ei suuda võtta seda koormust, et võtan ära perelt mehe. Ma ei suuda talle ära öelda lõplikult, tal oleks nagu mingi võim minu üle, aga nii ei saa ma ka enda praegust elukaaslast petta. Hetke seis on juba nii dramaatiline, et see mees tahab kodust ära tulla ja minuga koos olla. Ta väidab, et ükski naine ei tekita temas sellist tunnet nagu mina. Meil on suur vanusevahe. See on minu jaoks nii pöörane, aga ma tahan teada mida ma peaksin tegema? Seda ma tean, et ta ei ole kunagi oma naisega koos õnnelik olnud. See on olnud tema jaoks kohustus. Mina lihtsalt ei suuda enam. Olen otsinud vastuseid igalt poolt, aga pole saanud ja olen liiga arg et võtta vastu mingi suur otsus. Ma tõesti ei jõua enam. Ma tahan rahu saada. Nii ei suuda ma ka edasi oma tulevikule mõelda. See takistab tegemast oma plaane. Palun aidake :'(
Adriana:
Kallis Angel-Liina, tundub, et vastus on Sul Sinu enda postituses olemas. Loe oma postitus mitu korda tähelepanelikult läbi ja vaata, millised on need olulised laused, mida siia kirjutasid, tunnetad need ära oma südamega (ja samas ka mõistusega!) ja tead, kuidas edasi minna.
Keegi teine Sulle seda siiski, arvan, ette öelda ei saa.
Igaüks otsustab oma südamehääle järgi, mis on siiski mõistusega kooskõlas.
Kui mina oleksin Sina ja sellise postituse teinud (selle Sinu postituse põhjal siin), siis teaksin, mida teeksin, mida valiksin. Ja seda ainult ühe lause põhjal, mis siin postituses on, see määraks minu jaoks kõik. Aga Sina oled Sina :) Mõtle veelkord kõik hästi läbi.
Angel-Liina:
Mina ei suuda enam mõelda. Ma ei saa mitte millestki aru. See ideaalne suhe on mul pealtnäha selline. Kõik on nii nagu olema peab, aga südames seal kusagil sügaval tunnen, et see ei ole see. Muidu ma ju ei kahtleks. Ja see teine mees on..ta on midagi, mis mind köidab. Kohati arvan, et käitun mõistuse järgi, sest elan sellist elu nagu peaks.Et kellegil ei oleks valus, ainult minul on. Kui aga käituksin teisiti, sis oleks paljudel teistel valus ja ehk minul mitte. Vahest mõtlen, et ehk kardan riskida ja elan nii nagu on mugavam. Oh issand miks elu peab nii keeruline olema? Olen nii kaua juba lootnud, et tuleb üks inimene ja ütleb rangelt, et tee nii. Ma tean, et sellest mehest lahti saamiseks peaks ma kusagile kaugele ära kolima. Ehk siis suudaks suhte ülesse ehitada.
Päikesepoiss:
Kui on liiga palju detaile, mille pärast mõelda, kui on liialt palju tagajärgi siis vaata asja suuremas plaanis. Vaata seda kõike kõrvalt, nagu see kõik oleks film. Mida sa peategelase asemel teeksid? Seda teame me ju kõik... alati :) Mida peategelane peaks tegema! See tundub alati nii lihtne. :) Seda just sellepärast, et me ise pole kõige selle keskel, hirmud, mööduv, tulevik ei takista meil nägemast õiget valikut. Tihitipeale takistab meid hirm ja me ei suuda näha vastuseid, ükskõik kui ilmsed need ka poleks. Asja suuremas plaanis - kõrvalt vaadata eemaldab need hirmud ja võib anda uusi nägemusi uuest vaatenurgast.
Eemalda müra oma mõtetest, siis on kergem ennast kuulda.
Mitte keegi aga ei saa sulle öelda mida sa selle mehe osas tegema peaksid, sellele saada vastata ainult sina ise.
Angel-Liina:
:( olen püüdnud välja mõelda mis juhtub, kui toimin nii või mis siis kui teisiti. Aga ma ei tea. Kardan, et läheb hullemaks ja teen ikkagi suure vea. Teen ilmaasjata haiget endale või teistele. Ma küll tahaks lõpetada teiste peale mõtlemise, aga ometi ei suuda. Olen püüdnud jätta asja saatuse hooleks, aga see on teinud asja veel hullemaks. Olen kokku varisemas. Tunnen, et mul pole niigi enam väärikust ja peeglist ei taha ennast enam vaadata, kuigi mina pole midagi lõhkunud. Miks ometi on see nii raske. Nii ootan selle lõppu. Ma arvan, et teaksin mida teeksin kui oleks julgust. Just seda asja kõrvalt vaadates, aga tundes ennast annan vist mõistusele voli ja külmutan südame. Vahest tahaks absoluutselt kõike lõpetada.
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni