Jõhvikas, kõike seda ma tean ja samuti võin ka mina end maalaseks nimetada, sest olen maal sündinud ja enamus oma elust maal veetnud ja elanud. Ka enne oma mehega kohtumist elasin maal, küll ema, kasuisa ja veel suure hulga rahvaga, kuid siiski elasin seal enne. Bussipeatuseni oli u 15 min kõndimist, poodi polnud kohe lähedal(kõige lähim pood on alles Ülemiste keskuses) nagu linnas, aga ma ei kurtnud. Mulle meeldis, aga olukorra sunnil pidin tulema linna mehe juurde elama.
Ei ära muretse, ega sa ei hirmutagi mind. Usu või mitte, aga oma südames ma tõesti tahaksin elada maal keset ilusat loodust. Teha seal kõike oma kätega. Lapsel võiks mänguväljak olla. Oma aia vilju oleks hea maitsta.
Kõike tahaksin oma kätega teha, mitte nii, et peab küsima, et kas nii võib ja et kas ma seda võin. Kui me elasime mehega mõnda aega minu vanaema majas(seal oligi veel suur hulk rahvast koos), siis seal oligi selline olukord, nagu just natuke kirjeldasin.
Sa küsid, et kas olen valmis öösiti üksi maal olema. Ma usun, et ma ei pea üksi olema. Mul ju mees ka kõrval ja praegu on meil laste suhtes plaan, et meile jääb üks laps. See on praegu nii ja ega ma ei tea jah, mis mõtted mul tulevikus peas on. Äkki tekib tahtmine teist last saada. Kunagi ei või teada. Jah, ma küll kardan veidi pimedaid kohti jne, aga mida ma olen viimasel ajal enda juures tähele pannud, on see, et varem ma nagu kartsin rohkem pimedaid kohti kui praegu. Ei tea,kas asi on inglites äkki!?
Praegu lähen rahulikult õhtuti pimedast koridorist läbi tuppa.
Sa ütled, et "Ka üksi olemine võib maal olla harjumatu, kui sa oled harjunud kogu aeg inimeste keskel olema." Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis tõesti ma eelistaksin olla rohkem maal oma aias ja oma majas kui linnas. Siin olles on jah ehk mõni asi kergem kui oleks maal, aga ma usun, et mehega kahekesi saaksime ka maal ilusti hakkama. Jah, oleks ehk raskem kui linnas, aga ma olen tegelikult kindel, et me saaksime hakkama.
Mina suvel muruniitmises küll paanikat ei näe:D Mina heameelega lükkaksin niidukit enda ees ja samal ajal saan ka päikest kehale.
Kui tahan siis puhkan ja lasen siis edasi.
Võib-olla Sa ei usu mind, Jõhvikas, aga meie mehega tööd teha kohe kindlasti ei karda. Kui me kohe saaksime oma kodu keset loodust, siis hetkel oleks jah raskem, sest laps ka veel väike(1.a), aga hakkama saaksime. Suure tahtmise korral on ju kõik võimalik.
Siinkohal mainin ära ka ühe ütluse, mis antud teema juurde sobib. Mis ei tapa teeb tugevaks.
