Üldine jutt > Vajaks abi
Ausus ja naiivsus maksab vahel valusasti kätte
Teele:
Kas keegi on tunnud,et tema liigne heasüdamlikkus ja ausus vahel tekitab nö. olukorra kus sind kasutatakse seepärast ära või saad lihtsalt tihti seepärast haiget? ( inimesed ei oska seda vastuvõtta,hinnata)
Et võiks rohkem enesekeskne olla, mina ja siis teised. Kasvõi üle laipade? Peaksin seda kuidagi nö.kasvatama aga see tundub mulle nii loomuvastane.
Olen hetkel olukorras,kus olen saanud haiget. Aga ei suuda ise siiski vastata samaga ega enda heaolu huvides ära kasutada inimest.(et oma mat. olukorda seeläbi parandada. Pigem kannatan vaikides).
Kas seepärast ongi see kurbus nii suur, et ei suuda olla egoist ja piinlen iseenda iseloomu/omaduste pärast? :(
camilla:
Olen noorem olles seda väga palju tunda saanud, elu jooksul olen enesele müüri ümber ehitanud, kuhu sisse vaadata saavad vähesed ja valitud.
Armas Teele, kindlasti ei ole vaja samaga vastata, kui Sa mõtled seda, et keegi teine peaks saama samuti haiget nagu Sina said.
Inglitüdruk:
Jah, ka minuga on nii olnud, et minu ausust on ära kasutatud. Ja samasugune olen ka mina olnud, et ise tahan ikka teistele head, aga saan sitta(vabandust väljenduse pärast) vastu pead.
Oma minevikust on mul meenutada seda, et kord kui ma noorem olin, siis käisin ma paar kuud ühe kutiga, kes oli minuga arvatavasti koos ainult sellepärast, et minult sai kogu aeg raha laenata. Ma ju olin noor ja naiivne ja kogu aeg andsin talle, ise samal ajal uskudes ka ta juttu, et sa saad tagasi. Ja nüüd 5.a hiljem ikka veel saan seda tagasi. :D Ma pole temast enam üldse midagi kuulnudki ja rahast samuti mitte ja arvatavasti ei kuule ka.
Minul oli selline kogemus.
Kuid nüüd olen selles osas veidi muutunud, et ei anna enam inimestele nii kergelt laenu. Ainult minu oma mees ja laps saavad minu käest raha. Ja võib-olla ka ema, kui tal kunagi vaja peaks minema.
Ükskord oli ka mul nii, et mul oma sugulane(onutütar) laenas mult raha(arvatavasti ta oma emalt ei saanud enam:P) ja ükskord siis tuli mul oma praeguse mehega see ka jutuks. Tema küsis mult, et kas ma tagasi ka olen saanud. Ma vastasin, et ei ole. Ja ta küsis mult veel et kas ma küsinud olen. Ka selle peale sai ta minult eitava vastuse. Ja siis ma hakkasin onutütrelt tagasi küsima. Pika peale käimise peale ta muidugi andis tagasi aga igal juhul peale seda pole mu onutütar mult enam raha küsinud.
Mina arvan seda, et vahel vist siiski peab olema egoist ka. Enda peale ka vaja ju mõelda ikka. :)
Muriel:
Ka mina olen seda tunda saanud....abivalmidust ja usaldust lihtsalt kasutatakse julmalt ära.Aga kangekaelselt nagu sõnnitarile kohane käitun ikka edasi nii nagu süda ja hing käsevad.Ja kui keegi jälle naha üle kõrvade tõmbab,siis tean,et see jääb tema südametunnistusele :) Ja ega viimasel ajal pole seda enam juhtunudki :) Õnneks :)
niux:
Teele, lugedes su postitust, meenub enda elu, olin aastaid sellises seisus, tegin head, kannatasin, lõpuks ei olnudki muud, kui järjest enam pöörduti minu poole, enda jaoks aega ei jäänud, olin kurnatud. Nüüd olen õppinud ei ütlema, see ei olegi nii hull kui algul tundub, elada tuleb endale ja alles siis teistele, mis ei tähenda, et ma enam heategusid ei teeks, kõik see on minus alles, kes ma olin, aga nüüd natuke teisiti, kõige jaoks jätkub aega.
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni