Üldine jutt > Vajaks abi

Armastus-kirg

(1/1)

Tuhalane:
Tere. Oleks üks korralik suur abipalve.
Olen ühte mehesse olnud armunud  ~10 aastat, väga noorest peale, esimesest silmapilgust ja kõik see aeg on meie vahel olnud midagi - sõprus, lähedus jne. Igatahes, mida aeg edasi, seda rohkem olen temasse armunud, armastus, tunnen teda läbi ja lõhki ja ta meeldib mulle just oma vigadega. Mõlemad oleme vallalised, vahepeal vallatleme koos, mõlemal on hea jne, aga miskit jääb puudu. Sattusin siia küll armumaagiast lugedes, kuid tean, et ei taha seda teha, et kedagi sunniviisiliselt enda külge siduda. Tahaks abi, et temas hoopis jälle see kirg lõõmama saada (mida tema poolt väidetavalt pole). Eks aeg ja sõprus ole oma töö teinud, kuid on näha, et mingit tunded temas on alles. Ma olen lihtsalt nii kaua ootanud ja tunnen, et rikun sellega enda elu ära, et peaksin loobuma temale mõtlemast ja edasi liikuma, kuid lootus on jäänud. Igatahes, tahaks mingit abi, mis teeks asja lõplikuks. Et kas temas on võimalik tekitada see kirg ja ta saaks mõelda uuesti, et kas ehk proovida minuga suhet või siis konkreetselt teaksin, et sellest ei saa kunagi asja.
Ma olen vist pea aastajagu uinudes (mitte küll iga öö) ette kujutanud, et meist saab paar. Enda aruga ilma kindla palveta kõrgemalt abi palunud. Küll ma olen oma soovi paberile kirja pannud. Üpriski isetult. Ma ei taha vaid üksi õnnelik olla, tema teeks minu õnnelikuks, kuid ma soovin, et ka minule antaks võimalus teda õnnelikuks teha. Selle aastaga oleme saanud küll lähemaks, rohkem koos olnud, kuid samas olen ka haiget saanud nähes teda teistest huvitumas. Mõistan ju ka, et eks uus ole ikka ju huvitavam.

Igatahes, ma olengi segaduses. Ma mõtlen temast vist päevad-ööd, ma loodan niii hullult, et kogu aeg lükkan edasi piire, et ma ei peaks enam lootma ja temaga mitte suhtlema. Kuid ma ei suuda. Ma tunnen, et see on nii lootusetu ja peaksin edasi liikuma, aga samas ma tunnen, et ma ei lase ju ka mitte kedagi teist endale ligi, mu lootus on niiii suur. Lihtsalt tean, et ma ei saa enam niimodi edasi - tahakski lihtsalt lõplikku asja. Et teda natukene tagant utsitada, tunded on, tühja koha pealt seda ei taha, et me saaksime võimaluse. Ja kui ei, siis lihtsalt peangi sunniviisiliselt edasi liikuma, kuid hetkel seda ei suuda  :(

Tuhalane:
Oleme mõlemad suhtes olnud mitmeid kordi, oleme olnud pikemalt suhtlemata, aga ikkagi lõpuks kuidagi vajume üksteise lähedale tagasi. Tema tundis pikemat aega pm samu tundeid ja olukorda ühe teise vastu, mis seda siis raskendas. Sõprus sõpruseks, aga miski pärast pole kunagi taolisi teemasid rääkinud, ta teab, et midagi tunnen, aga ma kardangi, et kui ütlen mida ja mida ma sooviks, siis vastupidi ta tõmbuks must eemale. Ongi keeruline olukord, sest tegelikult ma saaksin oma vastuse ja võimaluse, kuid ma ei suuda seda kuidagi proovida, sest ma tegelikult ei taha teda oma elust kaotada.

Navigatsioon

[0] Sõnum