Üldine jutt > Vabateema
soovin jagada mõtet
Leontine:
Mõne inimese puhul, olgu mees või naine, tekib tunne, et ta on "äsja puu otsast alla tulnud ja kivikirve leiutanud". :)
camilla:
Kui vähegi võimalik, tuleb suhet hoida, eriti, kui on olemas lapsed. Kui on juba teineteist leitud ja kokku jäädud, siis ei pea iga tüli pärast minema jooksma. Andestamine on võtmeke. Kes ütleb, et uus leid õigem ja parem on. Suhte lõpetamine on õigustatud vägivalla puhul. See on minu arvamus.
Mari:
No minu arvates Jòhvikal on tàielikult òigus! Vàga vale on kàituda nn ùhiskonnareeglite jàrgi "òigesti" laste vòi kellegi teise pàrast. Nii tulevad haigused jms. Olgu lapsed vòi kes iganes- kunagi ei tohi ennast ohverdada kellegi teise pàrast. Seda ùtles ka ùks tuntud nàgija minu emale, kes ka ennast igal hetkel ohverdaks minu pàrast ja kes sellest haigeks on jàànud. Loomulikult ma ei taha òelda, et iga vàiksemagi tùli pàrast peab perekonna laiali ajama ja oma teed minema, ei, aga kui ikka olukord on nii kaugel, et tòesti naine vòi mees tunneb oma sùdame sisimas, et ta pole enam ònnelik, siis on vaja seda muuta. Perekond on tàhtis, aga nàete ju ise mismoodi neid tànapàeval moodustatakse- 19 aastane kùùnetehnik ja 18 aastane Soomes tòòtav ehitaja saavad kogemata lapse, kolivad kokku, aga loomulikult mingit armastust ei ole ega tulegi, elavad valede reeglite jàrgi. Kui selline perekond nùùd kellegi survel kokku jààb, ei kannata mitte ainult ema ja isa, vaid kòige rohkem kannatab see lapsuke, kes nàeb ja tunneb algusest peale, et ta ei olnud oodatud ja et tema vanemad ei armasta teineteist. Valesti teevad vanemad, kes arvavad, et lapsed neid asju ei tunne. Tunnevad kùll ja kumb valu nende jaoks on hirmsam- kui vanemad on lahutatud ja elavad mòlemad ònnelikult oma elu, vòi kui kaks vihast vanemat on koos, nààklevad iga pisiasja pàrast, karjuvad teineteise ja lapse peale.
Ja meie ei ole mitte milleski mitte kuidagi loomadest targemad ja paremad vaid pigem peaksime neist nii mitmeski asjas òppust vòtma.
Jõhvikas:
Hmmm ....aga millest ja millal algab vägivald? Kui kaugel või sügaval on selle juur tegelikult?
Ja kuidas töötab sellises olukorras külgetõmbe seadus? Seda, mis sinus on, tõmbad ka ligi?
No ma saan aru, et inimene õpib ja areneb läbi raskuste ja elame selleks, et kogeda erinevaid olukordi, tundeid ja jõuda tingimusteta armastuseni, kasutada võimalust oma kätega luua, midagi käega katsutavat, jne
Aga kuidas saab olla nii, et meie haritud ühiskonnas muutub inimene, kes on andnud oma panuse lapse loomisel, lapsele ohuks?
Ja lugedes Anastasia raamatuid...
Kuidas saab olla nii,et meil "muutub inimene inimesele hundiks",aga kuskil Siberis on imiku lapsehoidjateks karumamma ja emahunt?
Kas IT ajastu inimene oskaks luua kivikirvest või seda kasutada?
Aitäh, Mari!
Päikest!
camilla:
Head küsimused, Jõhvikas :)
Ei tea, ehk olen liialt vanamoodne, aga pean pereelu, sealhulgas abielu väga oluliseks ja tähtsaks. See on ainult minu sügavalt isiklik arvamus :)
Aktsepteerin teisi arvamusi ja teiste ükskõik milliseid otsuseid, eks igaüks elab just nii nagu ise tahab ja soovib. Vaba valik :)
p.s. mina olen ka laste heaolu nimel loobunud ise väga paljust ja ma ei kahetse seda ja leian, et see on tulnud mu lastele kasuks, mitte kahjuks. Nad on tublid ja saavad hästi hakkama. Armastan neid väga.
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni