Inglipesa (Valguse Foorum)
Üldine jutt => Vabateema => Postitus alustatud kasutaja: ValgeIngel järgi jaanuar 29, 2012, 15:25:03
-
Hei kallid Inglikesed ! ({)
Sooviks väga teada ja kuulda , kas teist keegi on kokku puutunud vaimudega või deemonitega & üleüldse millegi ebaloomulikuga .
Mis te olete teinud ? (ära ajanud vms) ja kuidas käitusite/käitute?
Oleks väga huvitav teada, ehk mõnedki liikmed saavad abi .
***
Endal pole otseselt kogemusi olnud ega pole kokku sattunud , kuid olen kannatanud palju ajutise hirmu all , see on tegelikult siiani, kuid saan sellest tasapisi juba üle . Mul oli magama jäämisega raskusi pärast ühe inimese surma kellega ma hästi läbi ei saanud & see kestis nii nädalaid .. ma ei saanud magada...nutsin , sest kartsin .
Käin tihti seal majas kus ta elas , algul ei julgenud pärast tema surma seal käiagi , olin alatasa närviline ja paanikas .
Minu nipp kartusest üle saamiseks oli naeratus ! see tundub küll imelik, kuid see toimis . Kui ma kartsin siis naeratasin sõnaotseses mõttes hirmule näkku :)
Nii ! rääkige nüüd enda juhtumustest :) Kas olete nendega kuidagi kontakti saanud vms , (: (A)
PS ! Soovin kuulda ka teie unenägudest mis on täide läinud jne .
-
Jah. Ja kuidas veel. Nii maiste, kui tulnukmonstrumitega. Aga parem ära uuri. Täna Loojat, et oled neist puutumata jäänud ja saad elada rõõmsat, armastust täis elu. Väikesed tagasilöögid ikka tekivad. Hirmust võid ju naeratuse abil vabaneda, sest see on Sinu enese negatiivne emotsioon. Kurjusejõududest mitte.
-
Hiljuti oli üks huvitav kogemus puhastamisega.
Puhastust tehes lõin inimese kodu ümber valgusest barjääri. Siis nägin (vaimusilmas), kuidas kümneid ja kümneid vaime hakkas tulema ümber valgusebarjääri. Nad nagu seisid barjääri taga ja vaatasid. Mäletan neil selliseid ilmetuid ja emotsioonituid nägusid. Hakkasin siis neid hulga kaupa üles, valgusesse, Taevase Isa poole, saatma. Hiljem inimesele seda kirjeldades mainis ta, et elab surnuaiale lähedal.
Siit õppetund, kui elad surnuaia lähedal siis on hea ennast kaitsta või kõik vaimud üles ära saata. :) Ka surnuaiad vajavad puhastust...
-
Päris väiksena käisin "päkapikkudega" lendamas - no ikka tõsiselt lendamas, selline võimas tunne. Ema nimetas neid Ufo-deks, hiljem neid ei olnud enam, miks lahkusid või, mis nad tegelikult olid, ma ei teagi.
Õeke mul piinles pikalt poltergeisti küüsis ikka nii kuri oli, et õeke oleks peaaegu lahkunud siit ilmast, kuid tänu headusele sai jagu sellest.
Kevadel kolisin uude maja ja siin oli ikka kõvasti "pähkleid" - eelmise omaniku varalahkunud tütar, sisse sajatatud "keegi" ja "keegi, kes oli siin kinni". Vb veel keegi.
Üks neist kägistas mu elukaaslast. Kogu aeg tundsin, kuidas kõik nad tatsuvad ringi, rusikaga taoti vastu põrandat, maja krigises nii, mis kole, koerad haukusid ja urisesid toa nurka. Päris kole aeg oli.
Esimene kord tegime puhastust ise, väga rumal tegu ärge ise mitte kunagi tehke kui ei oska ega pole kindel asjas! Meil nimelt lõi korgid välja, sõbranna ülitundlik tundis, kuidas puhuti õhku kaelale. See oli kohutav kogemus. Kestis nädala kuni lõpuks tundsin, et enam ei pea vastu, ei julge magada, ei julge liikuda, raadio ja telekas töötas kogu aeg, tuled põlesid. Magada ei saanud kuni ühe päevani tundsin, kuidas lähen juba hulluks. Siis võtsin teadjamehega ühendust, kes lahendas meie probleemi.
Tänu temale, suudame edasi elada. Tunda on kohe mõnusat energiat, inglid käivad akende taga, koerad rahulikud ja maja ei krigise üldse.
Muidugi me ise oleme nüüd ka targemad ja lisame kuldset valgust ja headust kogu aeg majja juurde.
Lisan juurde, et see kogemus majas oli nö "ukse avamine" mulle.
Päikest põue, :)
-
Huvi pärast küsin, et kes see teadjamees oli? :) Ei pea vastama...
-
Loen ja imestan... :)
Minu jaoks on kõik see, mida kirjeldate, tundmatu ja võõras...elan tavalist elu tavalises ajas :)
Ehk vist ongi see kõik, iseäranis just see paham pool müstikast, millest siin foorumis kirjutatakse, minu jaoks võõras, ulmeline, ehk olengi siis lihtsalt vales kohas :)
-
Maag viimsist, sellist nime tean mina. ^-^
-
Üks mu tuttav elab vanaaegse matusepaiga kõrval. Tema aina saatis kinnijäänud vaime ära.
Mina tundsin ka varem nende kohalolu. Mõni üritas kohvijuttu ka rääkida. Enam ei tunneta. Seletus: mu kanal oli avatud ja rumalad või hädasolevad vaimud märkasid selle ära ja hopsasid kohale. Tunnetasin nende igasuguseid puudutusi. Tänaseks olen vist tugevam ja nad kas ei tule enam või ma ei tunneta nende kohalolekut. Siinkohal tänan kõiki abistajaid nii maiseid, kui taevaseid. (A) (aitahhkalli)
-
Heh..mul sellise teemaga enda yle alati halenaljakas, omameelest pole ennast kunagi tavareaalsusega piiranud, ikka alati uskunud Jumalasse ja inglitesse jne.. aga tegelikult ei hooma m6hkugi..ei saa ma aru kuidas ikka osa inimesi on nii asjalikud et peavad inglitega n6u ja kaivad Jumala jutul, vahepeal j6uavad veel teejuhtitega kohtuda ja teavad kui naabrionu teiseilma laheb ja mis k6ike veel :o
Tahaks ka millestki aru saada ;D
-
Ma ise kaldun ikkagi arvama, et mida me usume, see ongi siis nii ja mida me ei usu, seda ka siis ei ole, meie jaoks. Kuidas keegi.
Näiteks väikese tüdrukuna kardaksin või siis väike tüdruk minus kardaks vaime jms., aga täiskasvanud mina ütleb, sisendab mulle, et neid ei ole olemas ja siis ei olegi. Minu jaoks.
-
Aicha, tundub, et tegelikult Sa ei tahagi aru saada. Sul on asjadest oma arusaam ja Sa pole valmis seda muutma. Ja ega ei peagi. Just mõtisklesin selle üle, et ei ole võimalik tõestaga, et Jumal on olemas ega ka tõestada, et teda pole olemas. Sama kehtib Inglite ja kõikide olevuste kohta, kel pole võimalik kätt suruda.
Armastust Sulle! :)
-
Aicha - kuidas tean kõiki neid asju!? Lihtne - juhuseid ei ole olemas.
Kui ikka leiad pööningult altari siis ikka hakkad uurima ka ju ;)
Aga see see selleks, tegelikult ja siiralt mul on hea meel, et see Sulle nalja pakub see ju tähendab vaid seda, et ise oled energeetiliselt nii tugev hing, kellele miski külge ei hakka ja st seda, et oled tugev ja armastust/headust täis. (grupikalli)
Vähemalt mina sain nii aru oma kogemusest, et kui oled nõrk, puudub armastus enda ja teiste vastu ja kõik muu paha ja kole siis tulevadki sinu juurde pahad asjad ja nii saavad ka ligi muud olendid.
Päikest põue,
-
Hei!
Mul ka kogemusi igast valdkonnast. Viimane oli selline, et ma nimelt tööten kasiinos ja meil oli üks klient keda keegi ei sallinud. Mees ise oli ka komplekidega ja ebausklikuse tippnäide. Kohati oli vastikult emotsionaalne. Kuna ma inimestel vahet ei tee vaid võtan neid sellistena nagu nad on siis suhtusin temsse ka headusega ja proovisin teda aidata heaga. See suvi ta läks aga teise ilma. Nädal tagasi käis ta mul unenäos külas ja tahtis midagi. hommikul ma aga ei mäletanud korralikult unenägu ja lasin sellel minna. Siis aga tuli ta järgmine öö tagasi ja istus mulle rinnale ja hakkas suruma. Sel hetkel sain aru et ta tahab ära minna aga ei oska. Ühesõnaga kuna ma suhtusin temsse hästi siis ta tuli minult abi paluma. Kususingi peaingel Mikaeli appi, et ta ta ära saadaks. Nüüd ta rahus läinud ongi. Ja mul hea meel ;)
-
Sulg - olen täiesti nõus Sinuga, aga lisaksin veel selle juurde, et see isik, kes energeetiliselt nõrk tõmbab enda poole neid ekslevaid hingi, sest ka neil on vaja, millestki nö "toituda". (ma arvan :D)
No selles olen kindel, et miks mina sain seda kogemust kogeda oli see, et mul puudus usk, ma olin nõrk, võtsin paha vastu kergekäeliselt jne.
Sõbranna mattis oma venna juba 7 aastat tagasi. Venna sünnipäev, matusepäev ja jõulud ühes nädalas ja ta käib aastast aastasse, kindlal kuup kalmistul. Ühel aastal aga unustas ja vend paninas teda terve öö. Sellel hetkel teadvustas sõbrants endale, et ta peab laskma tal minna. Meenutama hea sõnaga aga mitte klammerduma, sest see ekselev hing on ka väsinud ja ta pole enam see, kes ta oli elusana.
Oih andke andeks, et nii kole jutt
Päikest põue, (A)
-
Õudne küll aga nii on ja mida rohkem me teame, seda parem. :K
-
Alles nüüd lugesin sulg, Sinu jutu läbi. Väga nõus Sinuga. Aga peale vaba valiku on veel teadmatud. Minu juures on olnud lahkunud vanainimeste vaimud, kes pole mõhkugi taibanud, mis toimub.
Pisut teine teema. Mu tädipoeg suri mitte ammu. Et olime eelmises elus olnud lähisugulased, tundsime ka selles elus lähedustunnet. Läheks pikaks seletada, kuidas ta tema ärasaatmispäeval minust kinni hoidis, et ma ei kukuks ja kui halb mul oli. Tahan rääkida hoopis sellest, et ei tohi lahkunu tuhka kodus hoida. Siis jääb tema vaim urni juurde ja ei saa ära minna. Mu tädipojaga just nii tehti. Tema naine veel rõõmustas, et mees magab öösiti ikka tema kõrval. Siis nägin unes, et tädipoeg ulatas mulle mobiili ja palus helistada. Ärgates taipasin, et pean asuma leske ümber veenma, mida ka tegin. Tulutult. Selle peale tädipoeg tänas mind unes ja vist andis veel kerge aitähmusi põsele. Loodan väga, et tänaseks on tal aidatud ära minna ja ta saab ikka siia tagasi sündida. Meie umbeski teame, mis meid peale kehast lahkumist ootab, seepärast pole nii tähtis, kas maetakse meie keha või meie tuhk. Aga teiste inimeste puhul on kirstumatus nende jaoks parem. Surm on neile šokk. Kui nende keha kohe ka ahju aetakse, on veel eriti jube. Siis võivadki nad siia kolama jääda. Kirstumatuse korral on nad mõnda aega oma keha läheduses, see annab neile kindlustunnet. Nii et, mitte päris kõik siin ringiuitavad vaimud pole halvad. Uskumatu, et seda ütlen mina, kes ma just ainult halbade vaimudega vaeva olen näinud.