Aitäh, kullapaid julgustava sõna eest! Sammuke ikka paremuse poole.

Seoses ühe oma õnnetu kliendiga tuli pähe mõte: inimene on siin maises kehastuses tegelikult üksi. Ka siis, kui tal on olemas armastavad lähedased. Jah, mina saan nüüd tänu siia foorumisse sattumisele tuge Inglitelt, kuid üksi olen siiski. Raske seletada. Minu rõõmud ja mured ja päevasündmused on tähtsad ainult minu jaoks. Võin ju kõigest mõnele heale inimesele rääkida, ta võib ju minuga koos rõõmustada või mulle kaasa tunda, võib aidata, kuid oma elu pean ikka ise elama-korraldama. Olen nõus, et meile peab jääma mõningane privaatsus ka näiteks abielus. On asju, mida me ei räägi kellelegi. Aga vahel on tahtmine olla kellegiga päris üks. Ei taha olla üksi.
 Ja kui ma olen kord abitu voodihaige, aitavad mind vaid need, kel mingil põhjusel ei ole võimalik mind vältida.
Tean, et nii on kord seatud ja nii peab jääma.
 Lihtsalt üks mõte, kui nägime kurja vaeva, et üht valudes vaevlevat vanurit pissiloigust hoolekandeasutusse saada. Eile. Kurb.

Oh, Kullakesed! Heldimuspisar kippus silma, kui teie juttu lugesin. Päris kindlasti on mu töö mind niisuguseid mõtteid mõlgutama pannud. Toredad vanad ju ei vaja meid, sest nende juurde tahavad ka mittepärijad minna. Just need kibestunud ja kurjad on enamasti ihuüksi. Neid vaadates olen enesele lubanud, et mina hakkan küll heaks vanainimeseks. Kaevelda pole mulle kunagi meeldinud, kuigi on hetki, mil teen oma tööd, hambad valust risti. Kaeblemine ei huvitaks kedagi, vaid valu läheks tugevamaks. Jah, muidugi on Kaitseingel alati minuga. Aga ümberringi on nii palju hoolimatust, et kui peaksin tänaval kokku kukkuma, siis tea, kas ikka keegi tuleks appi. Sünged mõtted. Tegelikult nüüd, mil ühtedel elu raske ja teised rikkusest upsakad, olen tänaval kogenud headust märksa rohkem, kui varem. Miks? Kas mul lihtsalt on vedanud või liidab vaesus neid, kes pole kurjaks läinud? Eriti teeb rõõmu, et rohkem noori on hakanud hoolima teistest. Ja mulle üldse ei meeldi, kui siunatakse venelasi. Mitte rahvus pole halb, vaid inimesed, hoolimata rahvusest. Hiljuti aitas mind just üks armas vene keelt kõnelev vanem proua.
Mis kasimatutesse vanadesse puutub, siis suuresti tuleb see masendusest - lüüakse käega, enam miski ei huvita. Vaadakem neid kodutuidki, kes on alla andnud ega lasegi enam kellelgi end aidata.
Aga on ka elustiil. Kunagi üks hooldekodu töötaja rääkis, kuis vanapapi ei lubanud põrandat pesta, sest see kulub ju niiviisi läbi.
Aga teie olete armsad. Saan teilt nii palju tuge ja energiat. Ongi vist tõsi, et ainuüksi foorumisolek annab energiat. Kallistused läbi vihma!

Leontine, kallistused Sulle!! Oled erakordselt tugev ja hea sùdamega isiksus!

Nii soe ja armas siin alati olla!  Palju  ingleid köigile igasse päeva ka minu poolt!

Leontine, see on hea tunne, väga hea tunne - see, mida kirjeldasid Kes selle mõistmiseni kord jõudnud on, see teab Kõik algab Armastusest, Armastusest, Sõnast, mis alagab Suure Tähega    ...ja seejärel tuleb kõik Hea, mis olemas on

Täna loetud raamatust katkendike:

Mehed, kes meile ei meeldi. Iga naine peab valima, kas ta tahab olla õnnelik või rahulik. Mehega, kes naistele meeldib, saab ta olla õnnelik, aga mitte iialgi rahulik. Mehega, kes naistele ei meeldi, saab ta olla rahulik, aga mitte iialgi õnnelik. Umbes nii väitis kunagi Balzac - ja tähelepanelik elujälgija võib nentida, et tal oli õigus. Küllap on neid olnud paljude naiste elus - mehi, kes meelte tasandil ei meeldi, kuid kelle uskumatu visadus võib tuua nad soovitust lähemale.