Inglipesa (Valguse Foorum)
Uue ajastu teadused => Unenägemine => Postitus alustatud kasutaja: ValgeIngel järgi jaanuar 29, 2012, 16:31:27
-
Mul on juhtunud seda umbes 2korda ..
Näen unes, et ei suuda end liigutada ... nagu oleks see päriselt ..
Mäletan midagi uduselt et olin kodus ja keegi paha oli mulle lähenemas , muidugi oli seal toas veel inimesi (mu ema jne) ja ma kükitasin diivani juures , ma ei suutnud lihtsalt liigutada..see oli jube ..
mida see tähendama peaks ?
-
See on luupainaja ,nii vähemalt vanasti öeldi,mäletan seda tunnet aga pole kaua kogenud. Minu meelest sa nagu ei magagi,poolunes nagu oleks. Ma näen tihti ka nii et tahan kuskile minna,bussi peale või joosta ja jalad ei kanna või nii palju on pakkida ,suht rasked uned ja kui ärkad ,oled nagu laksu all. Ma arvan et see tuleb stressist,mõtle läbi oma päev ja püüa õhtul sellest vabaneda ,vaata mis saab ja palveta enne und,palu et inglid annaks sulle rahuliku öö. Mind aitab (A)
-
Aitähh Maikelluke ! ({)
See on tõega jube ... ???
Veelkord aitähh selle otreda soovituse eest ! (:
-
Ma tundsin seda aastaid. Ongi nagu poolunes. Ma jõudsin vaid mõtelda, et miks keegi mind ometi üles ei aja või ei aita.... Nüüd pole paar aastat seda enam õnneks olnud.
-
Kui näed unes, et ei saa end liigutada, siis luupainaja see küll pole. Siis mõelge unenäolugu läbi ja nuputage välja, kuhu olete elus takerdunud.
Minul ei lastud ilmsi liigutada. Täpsemalt ärkasin selle peale, et keegi nügis mind voodis puusast, et end tahapoole nihutaksin. Tuld põlema panna ei lastud, kui püüdsin end selili keerata, oli selja taga meherusikasuurune justkui lõngakera. Mõtlesin viivu, mida teha. Siis võtsin jõu kokku, panin öölambi põlema ja siis oli ka seljatagune läinud.
Surnute vaimudel niisugust jõudu tavaliselt pole. Ju siis oli keegi elav inimene (mehe - nuputasin välja) vaimus mul külas. Ise ta sellest midagi ei tea. Teisel korral ohkas keegi häälega mu voodijalutsis ütleme, et tenorihäälega. Kahtlustan sama meest.
Luupainajat kogenud pole, kuid olen kindel, et see on tiba teistsugune tunne.
-
Minu kogemus kestis vist umbes 5 aastat kus iga kolme kuu tagant olid nii kohutavad ööd, et lihtsalt hulluks võis minna. Alguses ma teda ei näinud ja ainult tundsin kuidas ta istus mu rindkere peal ja ei lasknud liigutada ja kui lõpuks välja rabelesin ja täiesti üles ärkasin oli selline tunne nagu oleks täistempoga maratoni jooksnud. Vahest käis ka mitu ööd järjest. Lõpuks aga hakkas ta end juba ennast ilmutama ja tahtis mu hinge kaasa viia. Välimuselt oli ta keskaegne vürst või midagi sellist. Uhkelt riides ag nägu oli kurjust täis ja temast õhkus ka külma ja kurjust. Viimane öö kui ma ta tuli jälle mu hinge järgi siis tal see ka peaaegu õnnestus. Vähemalt mulle see hetk tundus nii. ilmselt on see muidugi võimatu kuid need ööd olid tõesti jubedad. Peale viimast kohtumist otsustasin midagi ette võtta ja lugesin meie isa palvest niipalju kui teadsin, lõppu panin omaloomingut ja palusin lihtsalt niisama loojat. Alates sellest päevast oli õhk puhas.
-
Minu kogemus on mitme aasta tagune. Õhtuti magama jäädes tundsin ja nägin kuidas magamistoa uksest lähenes valge udune kogu minu poole ja siis tundsin nagu valguks ta mulle peale. See oli hirmutav, sest ma ei saanud ennast liigutada ega sellest rusuvast raskusest vabastada. Ärkasin selle peale kui kaaslane oli pannud tule põlema ning mu nime hüüdnud ja kõvasti raputanud. Ma olin oma hirmsa unes röökimisega tema ka päris korralikult ära ehmatanud. Nii kordus mitmel õhtul järjest. Päris hirm oli magama jääda. Arvasin, et kuna hiljuti hukkus õnnetuses noor naabrimees, et ehk tema kondab seal ringi. Ei osanud muud kui palvetasin. Mingi aja pärast oli see kadunud. Õõvastav kogemus oli see igatahes.
-
Ehk aitab sel ajal usk endasse ja oma piiramatusse ülemvõimu oma unedes. :)
Unes olles liigutame me oma mõttega oma unenäokeha, nii, nagu me selle enda jaoks oleme selles unes projekteerinud. Materiaalses maailmas on liigutamine natuke teiste põhimõtetega.
Võibolla siis tekib selline nähtus, et oleks nagu ärkvel aga liigutada ei saa, (kui keegi olend seda teile ei loo) kui teil on veel valdavalt uneteadvus aga olete selle uneteadvusega füüsilises kehas või vastupidi.
Unenäokehaga füüsilise keha liigutamine on üks kõrgematest etappidest. See on pea sama mis mediteerides füüsilise kehaga hõljumine vms. Selle jaoks peab aga olema harjutanud ja energiakeha peab olema ärganud ning aktiivne... Kui aga pole ja tekib selline olukord, et olete kuidagi läinud unenäokehaga füüsilisse kehasse siis ei oskagi te seda liigutada. Kas see on siis mitte piisava sideme, unenäokeha ja füüsilise keha vahel, või lihtsalt energiakeha võimetuse tõttu.
Sellised mõtted tulid...
-
Tõsised lood ja tõsiselt tuleb neisse ka suhtuda. Surnud inimeste hinged on enamasti küll nõrgemad, kui elavate hinged, kuid unes oleme me haavatavad ning ma küll usun, et nendest elukatest on vaja kiiresti lahti saada. Mind tahtsid surnute hinged ära viia minu ärkveloleku ajal. Olin nii ärkvel, kui võimalik. Usun nüüd, et Looja ja mu Kaitseingel päästsid mu ära. Siis ei osanud ma Meieisapalvest midagi arvata. Teie lugusid lugenud, sain veendumuse, et see palve on tõesti võimas. Kallikesed, mida ma teile kogu aeg püüan seletada, et teispoolsuses on samuti kurjus olemas, sest väga paljud hinged on meie juures või kusagil vaheetapis kinni ja ainult tugeva inimese jaoks pole nad ohtlikud. Meie liigume Valgustatuse suunas. Mida vaimsemaiks saame, seda tugevamad ja kurjusejõududele kättesaamatumad oleme. ({) ({) ({)
-
Ma nägin selliseid unenägusid paar korda nädalas. Eelmisel aastal enne jõule lõppesid need ära ja siiamaani pole õnneks olnud (ptüi ptüi ptüi).
Vahel "ärkasin" selle peale üles, et keegi kõdistas mind, vahel tundsin kuidas keegi üritab mind üles tõsta.. mõned korrad isegi tõsteti ja sikutati. Need olid jubedad ajad. Palvetasin ja palusin, aga see ei aidanud. Mäletan et ühel õhtul kartsin jälle kohutavalt magama jääda, palvetasin päris mitu korda nii palju erinevaid palveid kui teadsin. Samal õhtul enne magama jäämist tundsin kuidas mu toas oli keegi. Tundsin, et see mis toas on, on hästi suur ja võimas, ei saanud aru kas tegu on hea või halva olendiga. Öösel ärkasin üles selle peale, et keegi hoidis mu põskedest kinni ja keeras mu pead õrnalt ühele ja teisele poole. Sain teda katsuda,(Ma ei näe neid olendeid kuna ei taha.) tal polnudki kindlat keha. Tundus nagu selline lima nagu mänguasja poes müüakse, ainult et oli kuiv ja ei kleepunud.(pigem siidjas ja voolav) Kui ma õigesti mäletan siis ta tõstis mind istuli ja üritas minema vedada.
Õnneks selle aasta algusest alates olen tundnud suurt sisemist jõudu, ma ei karda enam enne magama jäämist. Ükskord nägin veel unes kuidas üks vari luurab mind, aga ta ei pääsenud minuni. Loodan et see ka jääb nii.
-
Õudne! Meil pole tegelikult halli aimugi, missugused ja kust pärit olevused olemas on. Katsugu keegi naerda ainuüksi seepärast, et pole ise millegi taolisega kokku puutunud.
Arvan, et mida enam me vaimselt areneme, seda tugevamad oleme ja seda kaitstumad me ka igasuguste olendite rünnakute suhtes oleme.
-
Teie jutu peale tuli,,Fredy Krügger,, meelde,vot oli ikka tolle aja kõige õudsam õudukas,tükk aega ei saanud uinuda. Aga viimases Tervendajas rääkis unenägude seletaja et kui on painajalikud unenäod ,siis pole ka päeval kõik korras.Ilusaid unesid ikka rohkem meile. ({)
-
Endal on olnud paar sellist juhtumit, ei teagi kas uni v6i pooluni v6i mis iganes, mingi olevus hoiab mind oma v6imuses ja ma ei saa liigutada ega karjuda, ja too muudkui laheneb..l6puks m6tlen et ma olen ju nii tore miks ta peaks mulle liiga tegema..mingi kummaline naiivne armastuse tunne.. aga nii on too olem muundunud nagu normaalseks, ei tekita enam hirmu, ja seejare lolen yles arganud. Ilmselt pole olnud 6iged 6udukad et midagi positiivset suudan tunda ;D Jumal tanatud!
Ainult ilusaid unenagusid k6igile!
-
Ja...sellised ööd on kohutavad :( Kunagi lapsepõlves oli ka paar korda luupainaja ja nüüd 3-4 aastat tagasi. Ei saanud liigutada ega rääkida, keegi istus rinna peal, hiljem hoidis käsi selja taga kinni, kuid lõpuks sain ikkagi liigutada ja siis oli kõik kadunud. Kuid uni oli nii reaalne, et peale ärkamist hakkasin mehega unenäo teemal rääkima...võttis tükk aega aega, enne kui sain aru, et tegemist oli unenäoga. Soovitati, ei tohi karta ja proovida öelda:"Ma ei karda sind" ja ka liigutada. Hiljem kahel järgmisel korral olin julge , ei kartnud ja hakkasin lihtsalt julmalt vastu, lõin isegi jalaga...Peale seda taevale tänu, pole enam midagi olnud :)
-
Olen ka 5 a tagasi kogenud midagi sellist aga mitte nii jubedalt.Ma tegi päevast uinakut.Uni oli nii reaalne,et uskumatu.Olin köögis toimetamas ja järsku hakkasin komistama mitte millegi vastu(nagu keegi paneks jalgu mulle ette,et ma kukuks)lugesin unes olles teadlikult Meie Isa palvet ning palusin seda nähtamatut kuju,et ta võtaks kätte köögirätiku,et ma näeks kus ta on,vältimaks kokkupõrget ja nii ta tegigi.Mis aga oli huvitav,et ma nägin heleda juukselist pikka meest kes püüdis mulle takistusi ette tuua.Ma teadsin siis kohe,et see korterikaaslase isa(surnud).Ma tol ajal tegutsesin unes täpselit nii nagu minule hea aga mitte talle.Ärgates rääkisin sellest korterikaaslasele ja palusin tal,et elagu oma elu ilma surnud isata.Enne selle une nägemist oli mul selle naisega erimeelsus ja ta (vist)palus siis oma isa probleemi lahendama.Hulluks läks asi aga öösel kui mu toakaaslane(sõbranna)hakkas koolnu häält tegema ma lausa kargasin voodist,et teda äratada.Sõbranna tänas mind,et teda äratasin,et keegi pikk heledapäine mees tahtis teda tappa kägistamise teel.Siis võtsi sellise inimesega ühendust kes aitas meil sellest vabaneda.Olin tol hetkel soomes tööl ja rääkisin sellest ka soome venelastele kellega me lävisime ja nemad palvetsid kirikus meie eest ja ka ühele venelasele läks see vaim painaja.Samas inimesed peavad ise omi probleeme lahendama aga ei tohiks surnuid segada maistesse asjadesse,neil oma tegemised siin tehtud.Jutt oli vist tiba segane (A) (A) (A)Kindlasti mõtle ehk oled kellegiga riius,erimeelsus jne ({)
-
Ei ole enda teada küll kellegagi riius (R) kui just keegi minuga riius ei ole :D Olen rahumeelne inimene :)