See uni oli aastal 2000 või 2001
Ümbrus oli pime, äkki seisis minu vastas palja ülakehaga, atleetlik mees, pea ja nägu oli tal sea oma, suunurgast nirises, neoon roheline või fosfor, ila. Kuigi tundsin vastikust kuna ta oli nii kole, veidi hirmu tundsin ikka ka, polnud enne sellist asja näinud, jäin paigale ja sundisin ennast rahulikuks. Ütlesin talle: "Ma ei taha Teiega täna rääkida, räägime teine kord." Ja ärkasin.
Peale seda und tegin mitmeks aastaks vaimsetest asjadest puhkust. Võtsin lihtsalt vaheaja.