Inglipesa (Valguse Foorum)
Uue ajastu teadused => Unenägemine => Postitus alustatud kasutaja: Meister järgi märts 31, 2010, 09:11:29
-
See uni oli aastal 2000 või 2001
Ümbrus oli pime, äkki seisis minu vastas palja ülakehaga, atleetlik mees, pea ja nägu oli tal sea oma, suunurgast nirises, neoon roheline või fosfor, ila. Kuigi tundsin vastikust kuna ta oli nii kole, veidi hirmu tundsin ikka ka, polnud enne sellist asja näinud, jäin paigale ja sundisin ennast rahulikuks. Ütlesin talle: "Ma ei taha Teiega täna rääkida, räägime teine kord." Ja ärkasin.
Peale seda und tegin mitmeks aastaks vaimsetest asjadest puhkust. Võtsin lihtsalt vaheaja.
-
See oli minuarvates mingitsorti unemeditatsioon, sinu hing seisis vastamisi teise olendiga kes siis tahtis sinuga suhelda. Kuna sinu energiakeha tõlkis selle sinu jaoks sellise välimuse siis ma arvan, et ega see polnud eriti hea energeetikaga olend. Hea, et sa ei suhelnud temaga, pole tarvis igasugustega tegemist teha, jäävadki tahtma muidu ja pärast on raskem lahti saada :)
Minu arvates polnud see tema päris välimus. Unes on nii, et see mida ja kuidas me näeme sõltub sellest kuidas me suudame ümbritsevat energiat tõlkida. Selle tõlkimise teeb sul automaatselt ära energiakeha ja mida aktiivsem ta on seda selgemalt tõlgib ka ümbrust unemeditatsioonil. Muidugi võivad tulla need olendid ka teadlikult maskeeritult. Sellisel juhul proovi jätta meelde, et küsida nende käest "Näita oma käsi". Käed on nagu unemeditatsiooni näidikud :D Neid ei saa petta, vähemalt minu teadmiste kohaselt. Kui selle olendi käed on ilusad siis kasutab ta kõrgemat energiat ja kõrgemaid tšakraid enda hinge kontrollimiseks seal reaalsuses, kui on aga koledad siis, no siis on ta ka madalama energeetikaga olend. See madal energeetika ei tee teda aga ilmtingimata halvaks või pahatahtlikuks. Ta on nagu piltlikult öeldes... loom, nad on ja käituvad nagu need kindlad loomad ja nad ei saa parata. Nii on neid loodud... nii suur on nende teadlikkus ja nende eesmärgid.
-
Arvan, et see olin mina ise, kümme aastat tagasi olin ilmselt jõuline egoist. R. Steinerit lugedes sain aru, et endaga tuleb tegelema hakata...ja hiljem olen olnud päike. :)