Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Räägime oma unedest  (Loetud 280688 korda)

0 Kasutajat ja 5 Külalist vaatavad teemat.

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Räägime oma unedest
« : mai 27, 2010, 09:15:31 »
Mõtlesin, et teeks eraldi teema selleks, et inimesed saaksid oma unedest rääkida... mida nad tunnevad, et tahavad jagada.

Eriliste unede, nagu inglite nägemine või kanalduste moodi uned või ettenägemised, nende jaoks võib siiski uue teema teha. Siia lähevad erilised tavalised uned :)
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #1 : mai 27, 2010, 09:33:20 »
Siia võiks siis ka selliseid unesi panna mida sooviks arutleda/mõista, leida "selle sõnumi" mida uni öelda tahab.:)

Mina nägin täna "kerget" und, Anne Veski ajas oma äriasju, tal oli poed, turg, tuli ühest hoonest välja, kiire oli, peos oli tal kaks pehmet saiaviilu, ampsas neid...tahtsin tema käest küsida, et kuidas tal unenägemisega on? tal oli kiire, polnud minu jaoks aega. :)

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #2 : mai 27, 2010, 10:15:44 »
Ma räägin ka siis ühest tänasest unest. Tänane öö oli kuidagi väga pikk, on tunne, nagu oleks siit maailmast eemal viibinud kaks ööpäeva. Nägin kolme pikka und, viimast mäletan kõige paremini ja see annab veel praegugi tunda :)

Olime mingi vähem kui 10 inimesega vabadusvõitlejad, olime noored suhteliselt, ma olin enamvähem sama vana kui praegu aga teised olid minust nooremad. Kõike und ei hakkagi rääkima, väga pikaks läheks. Aga sõdisime siis vaenlaste vastu, kes tulid meid hävitama. Mitut moodi ja mitmed erinevad väiksed lahingud olid. Kuna meid oli vähe siis oli meil kavalus kõige suurem relv. Meie relvastuse järgi võis öelda et aeg oli midagi eelmise sajandi alguse paiku.

Lõpuks siis tuli üks suurem lahing, ma täpselt ei teagi seda kohta, mul polnud küll tunnet, et olime võitmas ja seda unekohta ma täpselt ei mäletagi. Midagi juhtus ja leidsime ennast järsku teisest kohast. Oli teadmine, et see on tulevik, 40 aastat hiljem, Võrus. Alguses olime imestunud, kõndisime ringi ja vaatasime imestunult kõike enda ümber ja inimesi kes seal olid. Igalpool olid meiemoodi riides inimestekujud, laudade peal meieaegsed asjad... see oli nagu vabaõhumuuseum. Mingi laadataoline üritus oli seal. Meile ei pööratud ka eriti palju tähelepanu kuna mõeldi, et oleme laadaürituse osa. Käisime natuke ringi, oli selline futuristlik ja tänapäevane maailm segamini. Kõik oli nii ilus ja rahulik. Ma mäletan väga hästi seda tunnet, kuidas pea terve elu sõdinud noored (selline tunne oli) tundsid seda rahu ja ilu enda ümber. Me kohe taipasime ja arutasime, et kõik meie võidud ja kõik mis minevikus juhtus, kuidas see kõik oli siis seda tulevikku mõjutanud. Märgid olid kõik meile nii selged, miks tulevik oli just selline nagu oli.

Käisime siis seal veel ringi, vahel üksi, vahel koos. Käisime inimeste sees ja küsisime mis see on ja mis see on :) mingid imelised leiutised olid igalpool. Inimesed, kelle käest küsisime, vaatasid ka meid imestunult, nad olid juba sünnist saati harjunud nende asjadega. Vanu inimesi oli väga vähe. Lapsed mängisid mingite lendavate lemmikloomastaatusega mänguasjadega. Ka taevas lendas erinevaid fantastilisi masinaid. Üldse oli palju lendavaid asju seal. Ja palju muudki, mida ma ei saanudki teada, mis masinad olid. Kõik oli ka hästi värviline ja ere, kõrge vibratsiooniga uni oli.

Me võtsime ühendust ka inimestega, kes olid ka selles sõjas olnud ja sellest ajast pärit, kust meiegi pärit olime. Need inimesed olid juba vanaks jäänud kõik, olid oma eluga ikka kuidagi hakkama saanud ja töötasid sellistes, vähemtasustatud töökohtadel. Üks vabadusvõitleja kellega ühendust võtsime töötas mingis laos. Ka see oli pooleldi futuristlik. Ma ei suuda seletadagi nende kõikide asjade kuju ja funktsioneerimist, mida ma seal nägin, ei mäletagi kõike. Kuna selline, vabadusvõitluse teema oli ainus mida teadsime, siis varusime ka sinna lattu, selle vanaks jäänud vabadusvõitleja abiga, igasuguseid relvi ja varustust. Ta aitas meid hea meelega.

Ma mäletan ka tohutut ühtekuuluvustunnet ja sõprust mis meie kambas oli. See tunne oli pea läbi terve une. Ja see hetk, kui saabusime tulevikku... see lõdvakslaskmise tunne, rahu, kõik ilu meie ümber, palju inimesi. Kõik oli nii värviline ja kuskil ei paistnud probleeme olevat. See oli täiesti vastupidine minevikule. See oli väga tugev kontrast mis mõjutas emotsionaalselt päris tugevalt.

Igatahes me siis jäime nende inimeste sisse elama sinna... mitte üksteisest kaugele aga ka mitte lähedale. Oli teadmine et sulandusime sinna ühiskonda ja jäime ootama... millal meid jälle vaja on. Millal on tarvis jälle vabadussõdalasi, sest see oli nagu ainus mida me olime teinud ja teadnud. Ja see tunne oli ka selline, kirjeldamatu, hea tunne... nostalgiline natuke... oli väga hea tunne seal uues maailmas elada. Tundisn, et minu sõbrad seal on kõik lähedal, hoiame vaikselt ühendust kuid mitte liialt, et silma torgata. Ootame, oleme, elame... alati valmis jälle inimkonna eest võitlema. Salajased kangelased, tavainimese maskeeringu all.

Uni lõppes ka nagu filmi moodi. Mul oli selles uues elus nagu mootorratas ka. Panin kiivri pähe ja sõitsin eemale, aga unepilt nagu hakkas ülespoole liikuma ja oli ka mingi superhea laul sellel ajal. Ma kerisin seda unepilti tagasi mitu korda ja vaatasin, pildi kõrgenedes, kuidas kõik oli nii ilus ja imeline. Õhus lendasid sellised lennumasinad mis imiteerisid täpselt linde, olid nagu pehmest materjalist ja linnu kujuga, isegi nagu sulgedega, nagu elus, hästi suured, punakad-kollased-oranzikirjud, värvilised, fööniksi-kotka moodi.

Maailmas oli rahu ja ilu... nii hea tunne oli kuidagi, vaatasin kõrgelt linna peale ja teadsin, et seal igalpool laiali... on peidus minu sõbrad, kes alati üksteise jaoks olemas jam olemas maailmale, kui seda vaja peaks minema...

Nii, siis ärkasin üles :) Aga jahh, kuigi see oli uni, on mul nagu täna hommikul igatsus nende unesõprade järele... kuigi ma ei mäleta nende nägusid ega nime. Iseloomu mäletan aga sedagi väga vähe. Nüüd on juba need tunded osaliselt vaibumas aga ikkagi on südames selline eriline tunne :) Ja ma oleks nagu maganud 2 ööpäeva. Täna tööl olles on esmaspäeva tunne :)
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #3 : mai 27, 2010, 10:31:29 »
See uni tõi mulle meelde mu oma kunagi nähtud une...meile olid külalised tulnud, lapsed sõitsid jõe peal imelike asjandustega, olid nagu nähtamatus mullis, ja samal ajal mängisid papakoi sarnaste mänguasjadega mis/kes olid väga päris linnu moodi, mullist välja need linnud-mänguasjad ei pääsenud, see mull oli nagu mingi turva värk, et lapsed olid seal kaitstud, see võis ka nende endi väli olla.
Sellest unest jäi mulje, et olin teises reaalsuses, veidi nihkes, et olin siin aga sündmused olid kas mingi võimalikkus mis kunagi võib olla/tulla või toimuski selline asi aga teises reaalsuses.

Leidsin 8.02.09 une kus oli ka vabaõhumuuseum:

Pikk ja väga detailne uni. Olime grupiga Saksamaal prügimägi-vabaõhumuuseum-koolituskeskuses. Suur maa-ala mis oli süvendatud, et hiljem jälle kinni lükata. Sinna oli toodud kogu inimeste enam mittevajalikud asjad erinevatest aegadest, need olid eraldi boksides, nii et iga pere oma nii nagu see oli olnud. Koolitus seisnes selle, et pidime andma hinnangu/arvamuse nende asjade kasutajate kohta....võisime kaasa võtta mälestuseseme, mina valisin helerohelised laste õuepüksid, millele oli sisse ehitatud liikuma panemise "mootor".
« Viimasena muutis: mai 27, 2010, 10:55:30 Meister »

raudkull

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #4 : mai 27, 2010, 12:12:33 »
Tere ka minu poolt siis. Räägin siis ka oma viimasest unest. Olime jõe ääres ja jõgi oli kaetud sellise valge uduga -nagu vattist. Olime seal vees ja ujusime. Tean ka neid inimesi kes minuga kaasas olid ,kuigi olid teisete nägudega.Siis hakkasime kodu poole liikuma ja koguaeg põletasime viiruleid ja küünlaid. Ja siis oli nagu selline raamatukogu ja sealt pidi läbi minema et jõuda värava juurde. Värava juures peatas meid väravavaht ja ütles meile ,et nüüd olete küll hukas ,et teid kolme ma läbi ei lase ,et teid kästi kinni pidada.Ise veel sedasi irvitas ,et nüüd on teil ots peal ,et see kes meid kinni käskis pidadi on midagi väga halba. Siis me seal seiseime ja teiseltpoolt väravast tuli sisse selline suure kaabuga mees -nägu ei näinud ,aga nägin varju.Väravavaht ikka veel irvitas et noh nüüd saate.Siis ,aga ütles järsku ,et see pole aus et sa polegi see kelleks sind pidasin ja oli nagu natuke õnnetu,et meile nagu halbe ei tehtagi.Ja siis see mees kes läbi värava tuli ütles ,et meil on teid vaja.Ja peale seda aeti mind ülesse. Loodan et saate aru minu segasest jutust .

Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #5 : mai 27, 2010, 20:23:29 »
Huuh, Kaledon, nii pikk ja detailne unenägu, nagu oleks mõne raamatu peatüki läbi lugenud. Väga huvitav. Ilmselt sa olidki mingis teises dimensioonis või ajas, tegid rännakuid, ja ilma ajamasinata ;D. Kummaline tunne tekkis sinu teksti lugedes, ei oskagi seletada :).

Mul on meeles siiamaani üks ammune unenägu, ma olin siis vist teismeline, vähemalt käisin koolis, kui seda nägin. Unes oli õhtupoolik, hämarus. Mööda lagendikku kõndisid kolm naist pikkades tumedates undrukutes, käes olid vist korvid. Maa oli nagu üles küntud, porine ning kaetud surnukehadega. Oli lahingujärgne aeg. Ja siis üks naine kummardus surnud sõduri juurde ning võttis talt asjad ning pani korvi. Tänaseni on see uni nii ere, et tekivad pildid silmade ette, mäletan kummalist vaikust lahinguväljal. Kunagi arvasin, et võibolla nägin pildikesi eelmisest elus, aga ei tea :).
***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #6 : juuni 01, 2010, 09:00:38 »
Allakäiguspiraal ja üleskäiguspiraal.



Uni:

Pilt kus on allakäiguspiraal, miinus märgiga raha numbrid, mida alla poole lähevad seda suuremad miinus märgiga numbrid, võla/laenu numbrid.

Üleskäiguspiraali kõige kõrgemal on uus, remonditud maja (pildil mu enda maja, mis sai lagunevana ostetud ja nüüdseks korda tehtud), sellele järgnes ketas(läbimõõduga u. 15 cm.), võis ka olla pall aga kuna oli pilt mitte film siis paistis kettana, valge-hõbedane.

Arvan, et see oli sümbolites uni, võlg võib olla elujõud mille oleme sündides siia maailma kaasa saanud kuid suunanud valele poole, mitte oma arenguks ja Kõiksusele tagasi kiirgamiseks mis tuleb Armastuse vihmana omakorda tagasi maailmadele, vaid ego soovide rahuldamiseks ja teadmatuse suurendamisele.

Maja võib olla inimene ise, kes on enda kallal tööd teinud ja saavutanud puhtuse mõtetes ja tunnetes, et alles siis järgneb ketas, see võib olla siis mingi Ingellik kohalolu või oma tõelise Olemuse (taas)leidmine, maises väljendub see külluses, Teadmistes.


Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #7 : juuni 03, 2010, 10:43:08 »
Tänasest unest on ainult väike jupp meeles: “…multirikkad vanemad…”

Vaatasin, et 20.10.08 on olnud une filmi jupp kus minu peopesas on kalliskivid, kristallid, kulla tükid ja lause: ” Nende eest saaks kogu maailma “rikkuse”"

Ja 04.11.08 kohe järgmine uni kus peos briljandid.

No minu jaoks on rikkuseks Tarkus/Teadmised, kõik muu tuleneb sellest,… kuidas mõtled, käitud, elad…arvan, et mõeldi vaimseid vanemaid ja kui nii võtta, siis Esivanem/Algvanem on meil kõigil üks- Allikas(võib ka muud moodi nimetada) ja Teadmiste poolest on nad kindlasti rikkad, kuidas muidu luua ja toimima panna maailmu…aga varandus peopesas võiks siis olla, et potensiaalselt on inimesel olemas kõik see, et saada “vanemate pärijaks”/vanemate sarnaseks, oma iseloomu muutmise/lihvimise kaudu(olen pannud tähele, et milline on inimese iseloom, vastavalt sellele ka Olendid kellega suheldakse e. mida “puhtam” inimene, seda Kõrgemad Olendid saavad ligi Tarkust jagama) Kõrgeks Olemuseks.

Et siis… hea iseloom ja Tarkus käivad käsikäes…iseloom veidi paremaks ja seega veidi targemaks(või teist pidi :)) jne…. kuni oledki Jumal/Looja. :D

Võrgust väljas Rosamary

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 11
  • Sugu: Naine
  • Sinu unistused täituvad,kui vaid ise usud nii...
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #8 : juuni 05, 2010, 11:52:53 »
Ma olen viimasel ajal koguaeg laevu näinud,aga netist leitud tähendused pole kuidagi tunda andnud.Kas te oskate midagi selle kohta öelda?
« Viimasena muutis: juuni 05, 2010, 20:29:23 Rosamary »
Kui sa ei usu,on see hea.Kui sa usud,on see veel parem,sest see mida sa usud,on elulise tähtsusega.

Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #9 : juuni 23, 2010, 21:49:48 »
Nägin mõned ööd tagasi unes, et olin koos ema ja vennaga kusagil keldris, nagu asutuse kelder oleks olnud, hämarus. Ma teadsin, et peame minema seitsmendale korrusele. Järsku nägime ühte ust, ema tegi ukse lahti, see oli väga raske. Läksime uksest kõik sisse ja sammusime trepist üles järgmisele korrusele. Sama lugu kordus igal korrusel, mingi hetk olin mina see, kes uksi avama hakkas, tundsin lausa füüsiliselt, kui raskesti uks lahti käis. Aga ei mäleta, kas seitsmenda korruseni jõudsime. Selline füüsilist pingutust nõudev rassimimine oli unes :P.
***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.

Võrgust väljas cityriin

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 25
  • Sugu: Naine
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #10 : juuni 27, 2010, 20:08:04 »
Räägin ka ühest oma unenäost, õigemini jupikest sellest, mis ikka veel selgelt meeles on, kuigi nägin seda unenägu tükk aega tagasi.
Tahtsin minna oma sõbrale külla, kes elas kusagil ülemisel korrusel. Kui trepile astusin nägin seal üles minemas oma tädi, kes tegelikult on juba ammu surnud. Küsisin tädilt, et on tal abi vaja, tal oli raske trepist tõusta. Nii me siis läksime kahekesi, toetades tädi kaenla alt. Rohkem ei mäleta.
Kummaline uni minu jaoks.

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #11 : juuni 28, 2010, 08:39:23 »
Ehk aitasid sa oma tädil jõuda oma hingega Isa juurde? :) Ta oli ehk maapeale jäänud ja oma abiga ei suutnud tõusta kuhu tarvis ja sina aitasid tal mööda treppi üles minna... kujundlikult võttes :)

Need uneosad mis meile kõige paremini meelde jäävad ongi tavaliselt kõige suurema energeetikaga ja seejuures ka arvatavasti kõige tähtsamad uneosad :)
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

Võrgust väljas Maybell

  • Täisliige
  • ***
  • Postitusi: 83
  • Sugu: Naine
  • Kes ise on valgus,selle peale ei paista varjud.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #12 : juuni 28, 2010, 09:01:34 »
Mul tekkis Su unenäost lugedes just sama mõte...et aitasid oma tädi hinge ;)
Räägiksin ka oma eilsest unenäofragmendist.See oli ainus koht,mis eredalt meelde jäi.
Inimene,kes päriselus on mulle palju kannatusi toonud ja end suht vägivaldselt mu ellu seganud ja sellega mu elu muutnud,ütles mulle unes,et minu hinge põhiosa olevat talle öelnud,et ma ei taha,et ta mind rohkem õpetaks.Mina vastasin ,et ei taha jah :)
Ärkasin kummalise tundega....hinge põhiosa ::)...kust selline väljend? See inimene ei mõjunud mulle unes halvasti,ei tekitanud halbu tundeid.Samas päriselt ju tean,et kõik,mis elus toimub,on millekski vajalik ja need rasked hetked,mida seoses selle inimesega läbi olen pidanud elama,on aidanud mul vaimselt ärgata,avanud nii mõnedki uksed.Selle eest olen talle tänulik.
Kuidas või mida see une-jutuajamine aga mulle reaalsuses toob...ehk on see etapp mu elus ammendunud ja ma ei vaja enam tema abi?

raudkull

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #13 : juuni 28, 2010, 09:15:06 »
Näed vastasid ise oma küsimusele. Anna talle andeks ja mine edasi .Enamasti teevadki meid tugevaks rasked situatsioonid. Aga minul on viimasel ajal unedega oma lood tean ,et näen neid ja hetk hiljem on pea tühi ja kuskil tagapool nagu koidaks midagi aga kätte ei saa.

Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #14 : juuni 28, 2010, 09:22:48 »
Unemaailm on piiritu ja täis küsimusi ning vastuseid, mõned vastused on väga lihtsad ja kohe aimatavad, teinekord aga ilmneb tõde võibolla isegi aastaid hiljem.

cityriin, olen kuulnud, et trepid tähendavad teatud astmeid ka arengu- või eluteel, vastavalt sellele, kas trepid viivad üles või alla. Ka mina arvan, et Sa aitasid oma tädi mingil moel, kindlasti ei tulnud ta Su juurde niisama, ta teadis, et Sina oled teda võimeline edasi viima.

Maybell, tänan, et jagasid oma unenägu. Sina oled osa vastusest juba leidnud :).

***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.