Sooviks teile jagada oma veidi hirmsat unenägu. Nägin seda unes juba paar päeva tagasi, aga siiamaani kripeldab südame peal. Ei oska mujalt tähendust otsida. Nägin unes, et istusin autos tagaistmel. Auto kõrvale tuli naine, üleni mustas, mustad silmad ja pikad mustad juuksed. Ta vaatas aknast sisse ja mina ütlesin vist midagi, et ma ei soovi ennustamist. Seejärel kummardas ta nagu vaim läbi auto ja suudles mu kõhtu. Tundsin kõhus imelikku tunnet. Edasist enam ei mäleta, aga siiamaani sellele mõeldes tulevad külmajudinad peale

Mina nägin unes kolme ikooni,väga ilusad ja vanad olid ,enne seda nägin unes ristil jeesust.Veel nägin linnupesa algul olid suled siis olid munad ja hiljem linnupojad!

Ühel ööl ma nägin unes ,et taevast tuli käsi ja pani minu südamesse briljandi........

Mina olen palju unenägusid näinud kus hommikul olen ärganud ülesse kukalt kratsides. Esimene (kõik kolm unenägu mida nägin erinevatel kuudel, aga ühel ja samal aasta ajal) unenägu: ma ei olnud ei pahuras tujus ega midagi kui ma magama läksin õhtul aga imestan veel tänaseni, kuidas ma sain sellise une osaliseks. Unenägu kui sellist ma ise ei mäletagi enam. Aga hommikul ärkasin ma ülesse nii õnnelikult, nii puhtana ja energiaküllusega, pole ei oma muredele mõelnud ega mitte millelegi halvale ja olin sõna otsesesmõttes nii õnnejoovastuses, pole sellist tunnet kogenud mitte kunagi. Ärkasin ülesse ja tundsin seda tunnet veel mõnda aega, aga siis olin ma lihtsalt õnnelik edasi, aga ei ole siiani seda tunnet unustanud.


Teine unenägu: Esmalt ma mainin ära selle mis teemaga see seotud oli. Kuna inimesed valivad abiellumisteks maagilised aasta-arvud ja kuna selliselt enam niipea ei ole tulemas, aga milleks siis olid 12.12.2012 - aga unenägu siis ise nägin ma nädal ennem või nii. Nägin, et pulmad jäid ära, toimus mingi segadus ja ma kadusin sõnaotseses mõttes koos pruudikleidiga ära ja siis sattusin kohta kus väikesed lapsed hakkasid mind pilkama ja sõimama ja ütlesid et mees kellega ma abiellun et ma ei ole talle õige ja et me ei sobi kokku ja muud sellist (kõike negatiivset). Aa, seda ka et ma olen inetu ja nii edasi. Aga mina siis vastu, et me ei ole koos mitte mu välimuse pärast vaid meie hingelise kokkusobivuse pärast. Et meil on küll tõususid ja möönasid aga tänu sellele me saavutamegi suhte ja sideme, milleni me liikunud oleme. Lapsed kiusasid veel mõnda aega edasi aga jäid vait. Siis liikusin ma ühe pahura vanemamehe hoone juurde, kes ei sallinud kui keegi tema poole vaatab ja paneb mulle kohe needuse peale, aga minu kõrvale istus keegi noormees (mulle tundmatu) ja tema mind keelaski, aga kes neid hoiatusi siis ikka nii lihtsalt kuulda võtab ja ma vaatasin hoolimata keelust hoone poole, aga ennem kui jõudis see vana pahur mees mind ära needa, olin ma edasi viidud mingi imeliku juhuse tõttu, kusagile võõrale tänavale. Siis ärkasin ma ülesse, meil pulmi küll ei tulnud aga tunnen, et oleme mina ja mu elukaaslane, oleme mingil määral nüüd kokku liidetud. Hommikul ärgates tundsin ma samuti et olen saanud õnnistuse ja tundsin puudust kui mu elukaaslane tööle oli läinud, esimene mõte oli, et oh, mu abikaasat ei olegi minu kõrval ja naeratasin selle sõna juures ainuüksi.
Kolmas unenägu: Seoses selle maailma lõpuga siis mis vahepeal räägiti nii paaniliselt. Ise olin ma 99 protsenti kindel et seda ei tule aga sisimas ikka natukene kõhklesin ka ikka. Kuna ma veel ristitud ei ole, aga plaanis on küll ja see ei oleks mulle mingi kohustus, vaid see oleks minu südame soov, see-selleks, nägingi öösel unes kirikuõpetajat kes ütles ja rahustas mind et mitte midagi halba ei hakka juhtuma ja ärgu ma kartku, aga mina olin ikka hirmul. Ma mäletan et meie maamaja muutus ühelhetkel mingiks vanaks suureks lagunevaks elamuks, kus kummitas ja olin seal koos oma vanemate ja vennaga ja oli veel ka teisi inimesi, aga mingil ajal nemad justkui haihtusid unenäost siis. Hommikul ärgates ei tundnud ma enam hirmu ja teadsin siis 100 protsenti, et ei toimu mitte midagi halba ja elu läheb edasi jälle 22-ast kuupäevast edasi
Selle aastane unenägu mida ma nägin, oli see, kuna mu ema on pikka aega oma haigusega maadelnud (eelmisel aastal veebruaris avastati tal vähk, millest saadi jagu aga mis tuli tagasi) ja nüüd sellel aastal näen ma et ta on üsna läbi oma haiguse tõttu. Nägingi unes ka väga jubedaid kohti aga siis ma ärkasin vahepeal ülesse, (ei taha siin sellest rääkida, kuna see oli tõesti nagu mõnest õudusfilmi stsenaariumist pärinenud sisu) ja kui magama jäin, nägin ma jälle unenägu, kuna haiguse tõttu oleme me käinud koos tihti Tallinnas ravil, siis nägin ma ka unes et läksime Tallinna. Hakkasin otsima õiget marsruuti, mõtlesin, et leidsiningi ja aitasin ema juba trammi või bussi peale ära ja siis jäin ma sellegipoolest edasi jokutama ja uurima ja kinnitust saama, et me ikka õigesse kohta läheme aga vahepeal pandi juba uksed kinni ja ma hakkasin siis hõikama, et oodake mind ka, tehke oma uksed lahti, aga nemad vastu, et nad ei saa enam seisma jääda ja mingu ma siis järgmise peale, mis tulemas kohe on. Jäin ootama aga uut trammi ega bussi ei tulnudki enam ja siis ma ärkasin ülesse.
Mul on olnud palju unenägusid, mis on olnud nii head kui ka halvad, enamuses on häguselt meeles, mõned neist läinud täide ümber nurga, aga mitte kunagi otsese ennustamisega. Või olen ma nii pime siis lihtsalt, ega oska välja lugeda neist sõnumit või muud sellist.

Tere armas pesa rahvas, kena kevadet teile kõigile!! Tulin teilt abi saama. Nimelt mind vaevab üks selline mure, et näen aegajalt ühte inimest unes. Imelik on selle asja juures see, et see inimene( noormees) oli minu töökaaslane umbes aasta aja eest. Me ei suhtle muidu, ta on minust mõni aasta noorem ja meid ei seo otseselt miski. Mul on enda elukaaslane, kellega olen väga rahul ja õnelik. Kuid see noormees unes tekitab minus väga hea tunde, see on nii veider. Vahepeal mõtlesin, et kas peaks otsima interneti kaudu temaga kontakti? Või oli lihtsalt meie läbisaamine kunagi töö juures nii meeldiv, et tunnen temaga suhtlemisest sedavõrd puudust, et alateadvus püüab mulle seda unenägude kaudu mõista anda? Nägin seda isikut hiljuti eemalt ja endamisi mõtlesin, et nüüd nägin ta üle pika aja taas ära, et nüüd on kõik, enam ta mind unes ei külasta. Aga ei, täna jälle oli ta mu unenäos, nii sõbralik, hea ... Naljakas on ka see, et tavaliselt ma ei näe konkreetseid isikuid unes, aga teda näen aina uuesti ja uuesti. Siinkohal palungi teie kõigi abi, kes oskab midagi tarka sellise nn. nähtuse kohta öelda. Et kas need unenäod ei tähenda midagi või on see siiski mingi märk, millest peaksin aru saama ja võibolla ka kuidagi reageerima?

Just nii Inxxu, tunnen ikka puudust temaga suhtlemisest, sest ta oli(on) erakordselt arukas ja tore inimene. Eks ole teisigi oma elus kohanud, kes lihtsalt oma olemuselt tunduvadki nii suurepärased inimesed. Kuid ma pole varem sedasi "lõksu" jäänud, et unenäos mulle sedasi märku antakse. Kusjuures, ma pean oma unenägusid väga tähtsateks, sest need näitavad väga tihti õigeid asju, kas siis hetkeolukorda elus või mis tuleb, seepärast mind painabki, et kas ma peaksin selle inimesega ühendust otsima või vaikselt eirama, et ah ei tähenda see midagi 

Tänan Kuupaiste, et oma arvamust jagasid