Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Räägime oma unedest  (Loetud 280701 korda)

0 Kasutajat ja 4 Külalist vaatavad teemat.

Võrgust väljas cityriin

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 25
  • Sugu: Naine
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #15 : juuni 28, 2010, 21:54:51 »
..see trepp üles on tõesti tähenduslik. Pean tunnistama, et mu elus on hetkel  tee kaheks või isegi kolmeks hargnenud. Pean tegema valikuid.
Siiamaani on kõik justkui paigal seisnud.
Aitäh Kaledon ja Vikerkaarevärvi pallike selle valgustava vastuse eest:)

Võrgust väljas Maybell

  • Täisliige
  • ***
  • Postitusi: 83
  • Sugu: Naine
  • Kes ise on valgus,selle peale ei paista varjud.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #16 : juuli 08, 2010, 10:41:20 »
Tahaksin küsida,kas une kontrollimine võib toimuda ka siis,kui me ise ei teadvusta,et seda teeme? Mul on nimelt unedes alati jõud suunata asju oma tahte järgi,vähemalt selliseid suuremaid stsenaariume.Ja hirmu-unesid ma praktiliselt ei näe,kuigi alati on seiklusi palju,käin erinevates aegades(küll mitte väga vanades),uurin isegi raamatuid,näen huvitavaid hooneid ja külastan neid,tutvun toredate inimestega ja ka lennanud olen.Hästi tore oli kui kunagi teismelisena kogesin seda meeletult head hõljumise tunnet....hüppasin,hüppasin, kuni jäi hõljuma.....Ka lennelda suutsin :) Veel vahvam oli aga hoides teki nurkadest mööda tühja maanteed sõita....väga kiiresti ja pehmelt,see oli super!!! Olen tutvunud väga toredate inimestega,vahel ütlevad nad ka oma nime ja tutvustavad ennast,vahel nagu tunneksime juba varem.Aga hommikul ärgates jääb saatma eriline hea tunne,see kohtumiserõõm :) Vahel näen treppe ja sildu,sageli on need katki või mingi osa neist puudu....aga kunagi pole see toonud kaasa midagi paha...ka katkisest sillast olen ikka üle pääsenud kuidagi.Üldse on minu unenäomaailm väga põnev ja seiklusrohke....vahel ei taha üles tõustagi...vahel ärkan ka mitu korda ja näen und samast kohast edasi nagu filmi--filmi,kus ise kaasa saan mängida :D
Vahel ärgates mõtlen,et ei tahaksin asja ära lõpetada ,midagi jäi pooleli,seiklus polnud veel läbi....ja uinun uuesti ja viingi selle asja lõpuni.Olen näinud ka ennustus-unesid.Üks oli kolm päeva enne seda kui mu mees minult kätt palus.Olin koos oma rahvatantsurühma ja kammerkooriga kusagil lillades riietes hea nõia juures....kõik seisime ringis.Siis lükkasid kaaslased mind ette,et mine,mine....ma ei tahtnud ,aga läksin siiski.Siis nõid ütles,et tead,Sa lähed varsti mehele?....Ma ütlesin,et tean jah ;D....ta rääkis veel pikalt mu elust ja lastest...mäletan vaid,et lapsed on tublid :D ....ja täpselt kolmandal õhtul palus mu mees minu kätt....;)
Une ja ärkveloleku piiril kuulsin paar aastat tagasi ka üht nime koos aastaarvuga. Wellini 1868.Tundus nagu see oleksin olnud mina ise,mingi vanem meesterahvas.See jäi väga eredalt mu mällu ja otsisin sellele seletust pikka aega....pole praegusekski vastust saanud,miks seda mulle nii eredalt teada anti.
« Viimasena muutis: juuli 08, 2010, 10:46:11 Maybell »

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #17 : juuli 09, 2010, 08:08:15 »
See unekontroll ongi selline umbmäärane asi :) Ei ole mingit kindlat reeglit mille järgi mõõta kas on kontrollitud uni või ei... on küll mõned sellised nüansid mida võib vaadata. Sina juba kirjeldasid neid nüansse päris hästi (une suunamine, lendamine, uute inimestega tutvumine... jne) ja ma usun et sa näed tihti kontrollitud und või siis osaliselt kontrollitud. Sa võiksid millalgi proovida ka saavutada teadlikku und, et sa teaksid et näed und... muidugi kui tunned et soovid seda kogemust :)

Unes kohtumiseni ;)
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #18 : juuli 09, 2010, 08:34:37 »
Mulle tundub, et unekontroll, käte leidmine jne. on pärit castanedandusest, see oli vajalik madalamas astraalis liikumiseks ja tegutsemiseks...kui inimene on sellest sfäärist kõrgemale tõusnud, pole vaja ennast enam kellegi eest kaitsta...see on sama mis hakata inimesele kes oskab jalgrattaga sõita õpetama tasakkalu hoidmist, või autojuhile õpetada, et siin on pidur ja siin on sidur, see on rool... ;)

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #19 : juuli 10, 2010, 08:19:14 »
Eks sealt mõned nipid on oma inspiratsiooni saanud. Seal aga õppisid nad olema vähem inimesed ja rohkem midagi muud. See mida õpetavad minu soovitused aitavad inimesel saada ühendust oma hingega ja aktiveerida oma kehas olevaid energiaid.

Kui jalgrattast rääkida... siis need nipid on pigem tasakaalu õppimise abistamiseks - tasakaalu, mida saab pärast kasutada nii jääl kõndimisel, eluotsuste langetamisel ja muidu õnnelik olemisel. :)

Ja ega käte vaatamine ja unekontroll pole eesmärk, see on vaid abivahend ja tööriist, et inimesed suudaksid leida tugevama ühenduse enda ja oma hinge vahel ja niimoodi saada õnnelikumaks. Muidugi pole seda tarvis õppida inimestel kes on oma unemaailmaga rahul ja kes on juba muidu valgustunud ning oma arenguga seal kus tahab. Ega keegi ei käse ju :)

Ja tõesti, kaitset on vaja madalama energeetikaga reaalsustes käimisel, seal liiguvad ka sellised olendid kellel sinu heaolu pole esmatähtis. Kõik aga pole nii kaitstud nagu meie ja enamus inimesi käibki koguaeg madala vibratsiooniga maailmades.

Samuti, kui aga olla inimene kes abistab teisi, ravib... kelle elutööst oleneb ka paljude teiste inimeste elu siis kimbutatakse ka neid rohkem :)

Kõik on suhteline ja niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid eluteid ja igaüks valib sellise ikka nagu temale kõige parem on.
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #20 : juuli 12, 2010, 23:06:16 »
Maybell, tean, mida Sa tunned, tihti on endal samuti nii, et ei tahagi üles ärgata, sest nii põnev on liikuvaid pilte vaadata ja uusi asju kogeda :D. On õnnestunud ka mõned korrad peale ärkamist uuesti uinudes unenägu edasi vaadata, aga enamus kordi on ikka kahju, kui uni katkeb ja lõppu ei näe :)

Viimasel ajal näen tundmatute isikute poolt saadetud sõnumeid enda telefonis ja number seitset, sõnumite sisu muidugi ärgates ei mäleta... ei teagi, mida arvata :).
« Viimasena muutis: juuli 12, 2010, 23:08:01 Vikerkaarevärvi Pallike »
***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.

haldjapesa

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #21 : juuli 13, 2010, 00:38:00 »
Kes soovib unemaailmast rohkem teada, siis soovitan sellist raamatut nagu: Robert Moss "Teadlik unenägemine".
Väga hea raamat! See aitas mul paljusid asju mõista...olen ka lapsest saati suur unenägija, kuid vastuseid küsimustele kuskilt ei saanud.
Samuti pean sellest ajast unenägude päevikut- hämmastavalt palju asju näitavad uned meile ette. Osad asjad avastad alles hiljem, lehitsedes päevikut.
Unereaalsus on sama reaalne nagu siinne reaalsus, tasub seda siis mitte ainult maha magada ; )

Ja unes teadvelolek on fantastiline!

http://www.apollo.ee/product.php/0450506

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #22 : juuli 13, 2010, 08:38:01 »
Ja unes teadvelolek on fantastiline!

Jaaaaaaa :D Elumuutev kogemus onju :)
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

haldjapesa

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #23 : juuli 14, 2010, 00:54:00 »
Jaa-jaaa. Ja mida kõike veel nõnda kogeda ja teha saab : ) 

Võrgust väljas Maybell

  • Täisliige
  • ***
  • Postitusi: 83
  • Sugu: Naine
  • Kes ise on valgus,selle peale ei paista varjud.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #24 : juuli 14, 2010, 20:08:50 »
Mul õnnestus tänaöises unes kogeda hästi huvitavat tunnet :) See sarnaneb hõljumise tundele,aga pole päris see. Tõstsin end omaenese jõul õhku,nii nagu tõmbaksin end nähtamatule kõrgele pingile või umbes nii.Kätega hoidsin ja sain sedasi end igatmoodi liigutada.Tajusin selgelt,et see on midagi erilist,see on esmakordne selline kogemus minu jaoks.Olin nii rõõmus ja vaimustunud,jagasin seda ka teistele,kes mu juures olid.Varsti taipasin,et see nähtamatu pink või kang või ....mis mind toetas,millele oma käed toetasin....ka need olid käed...kellegi suure ja hea ja minu jaoks nähtamatu käed.Ta tõstis mind nii, nagu me vahel lapsi hüpitame ja hoiame nendega mürades :)
Mu lähedal oli ka teisi inimesi,kes varsti samasuguse rõõmu osaliseks said ;)
See oli kuidagi hästi armas ja tore olemine ja juba unes teadvustasin,et pean seda kogemust küll teiega jagama :)

Aga Teresale: Sul on üks tõeliselt suure hingemaailmaga ämm.Seda on nii armas lugeda :)
« Viimasena muutis: juuli 14, 2010, 20:14:43 Maybell »

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #25 : juuli 14, 2010, 21:04:03 »
Väga lahe kogemus... ma olen ka korduvalt ennast niimoodi õhku tõstnud :) Nagu sirutasin käed laiali ja nagu tõukasin ennast õhust, nagu õhk oleks tahke seal kust ma nö kinni võtsin. Korra või kaks tõukasin nii ennast ülespoole ja siis läks edasi lennates :)

Eelmine nädal nägin ka sellist huvitavat und veel:
Lendasin ja tegin igasuguseid asju, kõik oli ilus ja hea tundega ja nii. Järsku leidsin ennast mingist teisest kohast, kohe oli tunda et madala energeetikaga unemaailm. Maa oli nagu tumedam-punakas-pruunikas muld ja ühtegi elavat taime ega muud polnud. Võibolla olid mõned kuivanud heinatuustid või puud kuskil, ei mäleta täpselt. Igatahes, kui leidsin seal ennast siis vaatasin natuke ümber, paar korda keerasin peaga ja siis nägin kuidas minu ees ratsutavad minu poole kolm kuju. Jõudsid suhteliselt kiiresti lähemale ja nägin, et nad olid mustade-pruunikate keepidega, sellised kapuutsiga ja seljas oli igalühel vikat. Ratsutasid nad ka mingite nagu põrgukoerte seljas. Nägusid ei näinud, need olid koguaeg varjatud vist või lihtsalt see koht unest on peast pühitud.
Ma veel mäletan, et mõtlesin, et see on nagu hirmus tegelikult aga ma ei kartnud. Kui nad minuni jõudsid siis tiirutasid-ratsutasid minu ümber. Tahtsid vist rünnata ka aga mina hakkasin neid oma tahtega tõukama ja keerutama. Lõin neid ühele ja teisele poole... seni kuni nad ära põgenesid. Ühelt võtsin selle põrgukoera ka käest ja istusin ise selga ja tahtega suunasin teda jooksma. Küll alles läks kiiresti.
Järsku olin tagasi juba tuttavamas kohas, paik kodu lähedal, loodus ja kõik muu ilus :) See põrgukoer oli mul kaasas aga minu käes oli ta muundunud armsaks väikseks kutsikaks.
Mäletan ka veel sellist hetke kuskilt... et see kutsikas oli selline, kellele pidi ise jõudu andma. Ma siis nagu hoidsin kutsika käes ja siis nagu andsin talle tahtega energiat-jõudu ja kutsikas muutus jälle selliseks suureks kelle selga sai ronida. Proovisin siis teinekordki ratsutada. Lahe oli see, et kutsikas liikus täitsa minu tahte järgi. See jõud, mis ma talle andsin, ühendas meid.

Vot selline uni siis :)

Mulle see sümbol meenus ka kuskilt, kolm ratsanikku, ja küsisin teise käest üle. Tema tuletas mulle meelde, et on jahh kolm ratsanikku kes tulevad vahel valgustunud inimesi ära viima. Tema ka nägi seesugust und kunagi ammu...

On kellelgi veel kogemusi sellega seoses?
« Viimasena muutis: september 26, 2014, 13:34:19 Päiksekiir »
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #26 : juuli 14, 2010, 22:35:34 »
Mina ise räägin tavaliselt selliste inimestele kellel on asja vastu huvi. Igale rullnokale küll ei hakka rääkima, tema ei usu nagunii ja saan vaid ise negatiivseid emotsioone kui hakkab nokkima :)
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!

haldjapesa

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #27 : juuli 14, 2010, 23:39:37 »
Ma tegutsen juba ammu ütluse järgi: "Ära viska pärleid sigade ette."
Mitte et keegi nüüd siga oleks või sigadel midagi viga oleks, aga selline ütlus lihtsalt :)

Ei maksa lasta enda ilusat musta poriga loopida.

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #28 : juuli 15, 2010, 08:47:24 »
...Varsti taipasin,et see nähtamatu pink või kang või ....mis mind toetas,millele oma käed toetasin....ka need olid käed...kellegi suure ja hea ja minu jaoks nähtamatu käed.Ta tõstis mind nii, nagu me vahel lapsi hüpitame ja hoiame nendega mürades :)...
Sa olid kõrgemas unes...need olid nn. Isa käed. :)

Võrgust väljas Maybell

  • Täisliige
  • ***
  • Postitusi: 83
  • Sugu: Naine
  • Kes ise on valgus,selle peale ei paista varjud.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #29 : juuli 15, 2010, 15:56:36 »
Mulle ka tundus nii....ei,ma pigem teadsin seda.See oli väga eriliselt hea tunne.Samas see nagu andis mulle teada minu jõust,minu võimetest,mis mulle kõrgemalt poolt antud.Ja kinnitas mulle nagu selgelt ja konkreetselt tajutavalt,et olen Jumala täiuslik laps.Eks mul siin Maa elus tuleb vist veidi endasse-usust puudu.On Inglikaardid tihti mulle seda julgustuse kaarti näidanud ja küllap siis ulatas Isa isegi tuntavalt ja tajutavalt oma käed ;) Olen selle üle väga tänulik.On aeg kasvada.