Uue ajastu teadused > Unenägemine

(1) Mida me teeme öösel?

(1/1)

Päikesepoiss:
Mis on magamine? Enamus inimesi läheb magama, laskudes kui koomasse, nähes näiliselt suvalisi pilte... olukordi... millele ei pöörata eriti tähelepanu. See kõik mis öösel toimub tavaliselt unustatakse. Võetakse kui puhkamise jääki. Me magame ju kolmandiku oma elust... kui elad meie mõistes vanaks siis on see ligikaudu 30 aastat! Kas tõesti ongi nii mõeldud? Veedame oma niigi lühikesest elust 30 aastat koomas? Nii see kohe kindlasti ei peaks olema!

Meie ühiskonnas on välja kujunenud magamise kujund. Ja see kujund, mis on meile lapsest saati sisse harjutatud, on nii järjekindel, et ei lasegi meil aru saada, milline magamine tegelikult peaks olema. Mida saaksime teha selle 30 aastaga.

Mis siis magamine on?
Selle seletamisele võib läheneda mitmel viisil aga põhimõtteliselt on magamine keha puhkuseseisund, mille jooksul me ei kasuta keha, et elada, olla, tunda, kogeda, armastada, unistada... ja kõike muud. See on kui püha mediteerimine. Keha on osa meie tervikust, mis teeb Maa peal elamise täiuslikuks. See, et keha puhkab, ei tähenda aga et puhkavad ka kõik sinu teised olemise tasandid... sinu nähtamatud osad. Isegi aju ja sinu keha töötab teatud määral edasi. Me ju ei sure igal õhtul?

Mis magamine siis saaks olla?
Selle asemel, et jääda koomasse või näha mälestusi-pilte-situatsioone mis on sulle kontrollimatud võiksid sa kontrollida oma keha puhkeseisundit. Teha sel ajal oma hingega tähtsaid asju, kogeda, õppida... mälestusi uuesti läbi elada. Ise endale situatsioone ja seiklusi luua. Mida iganes sinu süda ihaldab. Hingel ei ole probleemi käia ringi ja "olla" siin samas Maa peal, teistel planeetidel, teistes reaalsustes. See kõik on sulle antud, sulle kui Jumala lapsele.

Mõningal määral teeme me seda iga öö, ainult et see ei toimu sinu teadlikkuse tahte kohaselt.

Kui me saaksime siis miks me juba seda kõike ei tee?
See on hea küsimus... küsi seda endalt, miks sa ei tee? Sa ütled, et ei oska, ei suuda. Tõesti, ka kõndida sa kunagi ei osanud. Pidid proovima, arendama oma lihaseid, avastama tasakaalu saladused... alles siis said sa teha esimese sammu. Sind aitasid sinu vanemad, hoidsid sinul käest kinni, aitasid kõndida, julgustasid ja rõõmustasid sinu kõrval. Nad aga ei aidanud sind samamoodi sinu unes sest nad ei osanud, ei teadnud selle tähtsust. Nad ei küsinud sinu unede kohta, ei andnud sulle soovitusi, mida proovida, kuidas proovida, ei õpetanud saladusi oma nähtamatu poole kontollimiseks. Ei maksa aga neid üldse süüdistada. See pole nende süü. Selline on ühiskond, sellised on õppimistavad, sellised me praegusel ajahetkel siin maailmas oleme. Kui me tahame oma öösid kontrollima hakata, oma nähtamatuid osasid kasutama õppida siis peame alustama peaaegu nagu lapsed. Peame õppima, proovima, arendama... seni kuni suudame teha esimese sammu, siis teise, siis kolmanda. Kuni kõnnime läbi Universumi täisväärtusliku Jumala lapsena.

See kõik on meile juba antud, see kõik on meie vääriline, see kõik on meie tulevik...

Ferodan:
Ma arvan, et kui hakata unenägemist õpetama lapsele peale seda kui ta rääkima õpib, siis Inimkonnal oleks "kiirekese" kasutamine sama selge ja samapalju kasutatud nagu kõndimine. :)

Päikesepoiss:
Eks jahh... aga kuidas õpetada? :) Need tarkused peab uuesti avastama.

Jane:
Mina ei tea, mida mina öösel teen, aga hommikul on tunne, nagu  oleks teerulli alt läbi käinud ;D Samuti on palju unenägusid, mis pole üldse hea, sest see tähendab, et ma pole end korralikult välja puhanud. Niiet minu 8 tunnisest uneajast pole suuremat kasu ja järgmine päev haigutan endal ikka lõualuud paigast ja silme ees hägune :/

Minni:
 (R) Üks võimalus: proovi muuta oma voodi asukohta toas. Võib olla, et magad lihtsalt sellise koha peal, kus liigub rohkem energiat/infot. Seda ammutad ka magades ja läbi unenägude, sellepärast oled hommikul ärgates ikkagi väsinud, kuna öösel korralikult ennast välja lülitada ja puhata ei ole saanud.

Päikest ({)

Navigatsioon

[0] Sõnum