Inglipesa (Valguse Foorum)
Puhastamine => Ümbruse ja teiste inimeste puhastamine => Postitus alustatud kasutaja: Malviina järgi jaanuar 22, 2011, 10:26:55
-
Mul selline küsimus, et kas lapsi ka puhastatakse, või käib seal kõik läbi ema?
-
Kui noorest lapsest jutt käib? Alla kümneaastaseid eriti puhastada pole tarvis, nende kaitse tumedate jõudude vastu on hea aga muidugi võib olla ka erijuhtusid. Üle kümneaastast võib juba puhastada küll, eriti kui on tegu probleemsemate laste puhul.
See on vaid minu isiklik arvamus sest laste puhastamisega mul kogemusi pole. Puhastuse teeksin mina ikkagi lapse andmete põhjal, täisnimi ja sünnikuupäev ning samamoodi nagu täiskasvanule.
-
Ma ei mõelnudki kedagi konkreetselt, lihtsalt huvitas, et kuidas laste puhul on. Aitäh, sain vastuse.
-
Mainiks veel ära ka sellise asja, et kui sõimelapsed nutavad palju, nagu ilma põhjuseta ja on millegi peale ärritunud siis võiks teha hoopis ruumile puhastuse. Lastel on küll hea kaitse aga samas, nad on puhtad ja neil võib olla ebameeldiv olla kui sõimetoas on palju mustust ja mitte kõrgvibratsioonilisi olendeid. Lapse tuba puhtana hoides on lapsel mõnus olla ja kasvada, ma usun, et lapsuke ka areneb kiiremini ja tulevikus on tal puhtamad mõtted.
-
Kaledon aga mäletad kui palusin sul aasta tagasi oma pojale puhastust teha.Siis oli ta kahe aastane aga järjest kolm tohutut õnnetust oli tal...pärast seda igatahes oli kohe kõik OK :)
-
Mäletan jah, et midagi sellist oli :) Nüüdseks on mul laste puhastamisega ka suuremad kogemused ja usun, et lastel on siiski suurem kaitsevõime, kui täiskasvanutel. See aga ei tähenda, et neile midagi kunagi külge jääda ei saa.
Mina isiklikult puhastaksin oma last enamvähem iga nädal, tihedamalt, kui on tunne, et talle miski ümbruses ei meeldi. :)
-
Lugesin seda teemat ja tekkis küsimus... mul on 9-aastane poeg aga terve oma senise elu on ta olnud täis hirme ja kartust. Ma saan aru nagu peaks lastel peal olema kaitse aga mõnikord tunnen, et siiski vajaks ta mingit puhastust. Laps näeb pidevalt koledaid unenägusid... ise räägib, et deemonitest, tulnukatest, pahadest vaimudest jne... samas kardab ka pimedust, üksi olemist, üksinda teise tuppa minemist. Kas põhjus võib olla minu enda hirmudes või milleski muus?
-
Kõigepealt ehk puhasta end ja oma kodu ise ja palu lapsele kaitset, koos Sinu kaitsega. Äkki aitab ka lapse Kaitseingli poole pöördumine :P. Ja ole oma lapsele nii palju kui võimalik toeks, räägi talle Loojast ja Inglitest, armastusest, rõõmust jne... Kui tunned, et on vaja siiski lapsele puhastust, siis vaatame edasi, eks.
Valgust ja armastust!
-
Aitäh nõuannete eest Pallike! Enesepuhastamisega tegelen, kuid kodu puhastanud ei ole.. samas oleme hasti palju kolinud lapse elu jooksul ning probleemid on olnud igas paigas.. st hirmud.
Eile öösel kutsusin appi ingel Miikaeli ning palusin siin foorumis antud õpetuse järgi puhstada laps kõikidest vaimudest, kes ei tohiks tema ümber olla ja deemonitest, palusin tema vaimu ja hinge valgust ja tervendavat energiat.. üritasin seda vaim,usilmas ka ettekujutada. Hommikul rääkis poiss aga kuidas oli näinud surma (luukerenäoga meest) unes, kes teda tahtis kätte saada... laps oli hirmust kange....need tema unenäod panevad mind kimbatusse ning muretsema.
Jeesust, Jumalat ja Ingleid ta usub ning nendega räägib...meie isa palvet loeb... Jeesust appi kutsub.. on ristitud. Samas tihti räägib, et vihkab ennast (kui midagi pahasti teeb) kuigi räägin temaga enda armastamisest. Mure on aga tegutsen puhastamisega edasi... olen teinud ka reiki esimese astme endale ning planeerin teist... minu käe hoidmisega ta tavaliselt rahuneb.
Veel üks kummaline asi temaga seoses... nimelt kord väiksena teda pildistades sain pildile ka kellegi teise.. nägu on nii selgelt väljas...see on küll tehtud suvilas, kus ka minule pole kunagi olla meeldinud.. ema räägib, et väiksena rääkisin sellest kui nõiamajast.. ometi on see ehitatud minu vanaema poolt....üritan selle pildi siia lisada...mida teie kallid arvate???
Muide lapse hirmud on üsna sarnased kui minu hirmud olid lapsena...suuremad ja täpsemalt määratletud aga üldjuhul samad...
-
ma pigem arvan et lapsed näevad rahutut und kui neil elus puudub piisavalt turvatunnet. ei pruugi alati mustad jõud mängus olla ja mingitel võõrastel rituaale lapse peal teha ka ei soovitaks. vanem saab kindlasti panna tähele lapse vajadusi - räägi temaga, küsi mis muret teeb. paku turvatunnet, stabiilset peret, hoolitse et ta ümber oleks head kaaslased, et ta vajadused oleks täidetud. jälgi et laps elaks tervislikult ja tema ruumid oleks ilusad, puhtad, valgusküllased ja meeldivad. hoolitse et tal oleks aega ja võimalust olla üksi kui ta seda tahab, samuti et oleks võimalus olla meeldivate inimestega. hangi talle lemmikloom ja toalilli. anna värsket õhku. kinnita lapsele et miski mida ta unes näob ei saa teda kahjustada, kinnita et sina kaitsed teda ohtude eest ja miski ei pääse sinust mööda.
hoia lapsest eemal hirmu tekitavad olukorrad, inimesed, filmid, kirjandus. okultism on ohtlik lastele. ära nõua temalt liiga palju.
kui tunned et elamus ei ole hea energia, võid ju puhastada, palvetada ja küünlaid süüdata.
-
Kui suvila on ehitatud armsa vanaema poolt, siis see veel ei tähenda seda, et ta kummitada ei või. Suure tõenäosusega ei suuda ta lahti lasta oma kodust. Loe palveid ja räägi temaga. A'la sinu kodu kuulub nüüd mulle ja ma kasutan seda tänutunde ja austusega. Sina kuulud teise maailma, sul on aeg edasi liikuda. Sa oled vaba:-)
-
ma pigem arvan et lapsed näevad rahutut und kui neil elus puudub piisavalt turvatunnet. ei pruugi alati mustad jõud mängus olla ja mingitel võõrastel rituaale lapse peal teha ka ei soovitaks. vanem saab kindlasti panna tähele lapse vajadusi - räägi temaga, küsi mis muret teeb. paku turvatunnet, stabiilset peret, hoolitse et ta ümber oleks head kaaslased, et ta vajadused oleks täidetud. jälgi et laps elaks tervislikult ja tema ruumid oleks ilusad, puhtad, valgusküllased ja meeldivad. hoolitse et tal oleks aega ja võimalust olla üksi kui ta seda tahab, samuti et oleks võimalus olla meeldivate inimestega. hangi talle lemmikloom ja toalilli. anna värsket õhku. kinnita lapsele et miski mida ta unes näob ei saa teda kahjustada, kinnita et sina kaitsed teda ohtude eest ja miski ei pääse sinust mööda.
hoia lapsest eemal hirmu tekitavad olukorrad, inimesed, filmid, kirjandus. okultism on ohtlik lastele. ära nõua temalt liiga palju.
kui tunned et elamus ei ole hea energia, võid ju puhastada, palvetada ja küünlaid süüdata.
Kui ma Joonatani postitust lugesin, siis meenus mulle, et mina ise kartsin samuti lapsena igasugu asju, ka pimedust. Minul oli see suuresti tingitud väga elavast fantaasiast. Mulle piisas vähesest, kui minu fantaasia tööle hakkas, rääkisin igasugu asju kokku, näitlesin, "panin pirne", nii et kõik naersid. Samamoodi oli hirmudega - kui ma ikka midagi ette kujutasin, siis elavalt ja korralikult :D. Eks muidugi kaasa aitasid ka reaalsed asjad, näiteks sattusin ma nägema õudukat, milles hauast tuli käsi välja. Ja minu kasuisa, kes oli veel üsna poisike (23-aastane, kui me tema juurde kolisime) oma aruga müras meiega ja tegi igasugu lollusi, näiteks pimedas hiilis meie tuppa ja siis kapi tagant ilmus ootamatult tema käsi - loomulikult ma kiljatasin. Ja siis vennad teadsid, et ma kartsin igasugu asju, ning näiteks siis, kui ma tuppa tulin, roomasid ootamatult põrandal ja võtsid minu jalgadest kinni - ja taas ma kiljatasin. See kõik kokku mõjus minu fantaasiale lisaks. Nõnda ma siis päris tükk aega ei julgenud muud moodi magama jääda, kui panin teki üle pea ja olin teki alla krampis, surusin silmad kõvasti kinni ja lootsin, et jään kiiresti magama. Tihti aga und ei tulnud ega tulnud... Ema rääkis ikka, et mis sa kardad, siin ei ole midagi. Aga ega mulle ükski jutt ei aidanud, sest ega keegi minu kujutlusvõimet saanud ära võtta. Lõpuks ma lihtsalt enam ei kartnud, tulid muud asjad, mida mõelda ja millest fantaseerida :D. Vanaema majas aga oli tunda, siiamaani on, kellegi kohalolekut, seal on see hirm hoopis teistsugune...
Pikk jutt sai... :D
P.S. Ja turvatunne on tõepoolest meile kõigile oluline. Minu lapsepõlves oli väga palju nö. seiklusi ja tohuvabohu, eks turvatunde järele sai ka igatsetud. Ka see mängis rolli minu hirmudes. Mäletan, et tekiga oli nii turvaline, siiamaani meeldib mul end teki sisse mässida ja seal keras olla, on soe ja hea...
-
Suur suur tänu vastajatele ({). Turvalisuses on kindlasti oma tõde, sest oleme palju kolinud ning arvatavasti peame veelgi kolima ning seekord üle ookeani.. aga see selleks. Samuti olid meil abikaasaga rasked ajad, mis nüüdseks õnneks möödanik ning eelmine aasta tekitas esimene klass temas suure koolihirmu, mis on tänaseks ka lahenenud.
Eks mul tuleb endasse vaadata veelkord ning püüda mõista, mis võib lapses tekitada selliseid hirme. Olen tegelenud iseenda, kodu ja tema puhastamisega ning ümbritsenud teda kaitsva valgussõõriga.
Loodan, et talle ei ole midagi halba külge haakinud, sest ei oska veel väga hästi aru saada kuidas neid pahalasi avastada...
Inglid on meie kõrval, seda ma tunnen ning väiksem, 5-kuune poeg tundub nendega ka suhtlevat ning neid jälgivat :D
-
ma pigem arvan et lapsed näevad rahutut und kui neil elus puudub piisavalt turvatunnet. ei pruugi alati mustad jõud mängus olla ja mingitel võõrastel rituaale lapse peal teha ka ei soovitaks. vanem saab kindlasti panna tähele lapse vajadusi - räägi temaga, küsi mis muret teeb. paku turvatunnet, stabiilset peret, hoolitse et ta ümber oleks head kaaslased, et ta vajadused oleks täidetud. jälgi et laps elaks tervislikult ja tema ruumid oleks ilusad, puhtad, valgusküllased ja meeldivad. hoolitse et tal oleks aega ja võimalust olla üksi kui ta seda tahab, samuti et oleks võimalus olla meeldivate inimestega. hangi talle lemmikloom ja toalilli. anna värsket õhku. kinnita lapsele et miski mida ta unes näob ei saa teda kahjustada, kinnita et sina kaitsed teda ohtude eest ja miski ei pääse sinust mööda.
hoia lapsest eemal hirmu tekitavad olukorrad, inimesed, filmid, kirjandus. okultism on ohtlik lastele. ära nõua temalt liiga palju.
kui tunned et elamus ei ole hea energia, võid ju puhastada, palvetada ja küünlaid süüdata.
Kui ma Joonatani postitust lugesin, siis meenus mulle, et mina ise kartsin samuti lapsena igasugu asju, ka pimedust. Minul oli see suuresti tingitud väga elavast fantaasiast. Mulle piisas vähesest, kui minu fantaasia tööle hakkas, rääkisin igasugu asju kokku, näitlesin, "panin pirne", nii et kõik naersid. Samamoodi oli hirmudega - kui ma ikka midagi ette kujutasin, siis elavalt ja korralikult :D. Eks muidugi kaasa aitasid ka reaalsed asjad, näiteks sattusin ma nägema õudukat, milles hauast tuli käsi välja. Ja minu kasuisa, kes oli veel üsna poisike (23-aastane, kui me tema juurde kolisime) oma aruga müras meiega ja tegi igasugu lollusi, näiteks pimedas hiilis meie tuppa ja siis kapi tagant ilmus ootamatult tema käsi - loomulikult ma kiljatasin. Ja siis vennad teadsid, et ma kartsin igasugu asju, ning näiteks siis, kui ma tuppa tulin, roomasid ootamatult põrandal ja võtsid minu jalgadest kinni - ja taas ma kiljatasin. See kõik kokku mõjus minu fantaasiale lisaks. Nõnda ma siis päris tükk aega ei julgenud muud moodi magama jääda, kui panin teki üle pea ja olin teki alla krampis, surusin silmad kõvasti kinni ja lootsin, et jään kiiresti magama. Tihti aga und ei tulnud ega tulnud... Ema rääkis ikka, et mis sa kardad, siin ei ole midagi. Aga ega mulle ükski jutt ei aidanud, sest ega keegi minu kujutlusvõimet saanud ära võtta. Lõpuks ma lihtsalt enam ei kartnud, tulid muud asjad, mida mõelda ja millest fantaseerida :D. Vanaema majas aga oli tunda, siiamaani on, kellegi kohalolekut, seal on see hirm hoopis teistsugune...
Pikk jutt sai... :D
P.S. Ja turvatunne on tõepoolest meile kõigile oluline. Minu lapsepõlves oli väga palju nö. seiklusi ja tohuvabohu, eks turvatunde järele sai ka igatsetud. Ka see mängis rolli minu hirmudes. Mäletan, et tekiga oli nii turvaline, siiamaani meeldib mul end teki sisse mässida ja seal keras olla, on soe ja hea...
Kasvasid suureks ja toredaks inimeseks ikkagi, nüüd ei pea tonte kartma sest tondid kardavad sind :)
-
Suur suur tänu vastajatele ({). Turvalisuses on kindlasti oma tõde, sest oleme palju kolinud ning arvatavasti peame veelgi kolima ning seekord üle ookeani.. aga see selleks. Samuti olid meil abikaasaga rasked ajad, mis nüüdseks õnneks möödanik ning eelmine aasta tekitas esimene klass temas suure koolihirmu, mis on tänaseks ka lahenenud.
Eks mul tuleb endasse vaadata veelkord ning püüda mõista, mis võib lapses tekitada selliseid hirme. Olen tegelenud iseenda, kodu ja tema puhastamisega ning ümbritsenud teda kaitsva valgussõõriga.
Loodan, et talle ei ole midagi halba külge haakinud, sest ei oska veel väga hästi aru saada kuidas neid pahalasi avastada...
Inglid on meie kõrval, seda ma tunnen ning väiksem, 5-kuune poeg tundub nendega ka suhtlevat ning neid jälgivat :D
Andesta mu otsekohesus, aga mulle tundub et põhjust lapse probleemidele ei leia tontidest, vaid pead otsima endast.
Ehk su laps tunneb et miski ei ole tema kontrolli all ja tema on lihtsalt üks leheke tuules. Proovi ennast tema situatsiooni panna ja mõtle kuidas sa ise tunneksid kui oleksid väike ja olud su ümber muutuks ilma et oleksid seda soovinud. Teadmatus on ju hirmutav. Et seda talle heastada ja julgust sisendada, pakun välja et kaasa last kõigisse teda puudutavatesse otsustesse. Uuri kuhu tema tahaks kolida, kuidas oma elamist ja elu kojundada, millises koolis ta sooviks käia või tahaks hoopis koduõpet jne. Ole usaldusväärne ja arvestav (tubli)
Kui inimene tunneb ennast tugeva, turvalise, enesekindlana ja elu üle kontrollis olevana, siis ei ole ka mingitel tontidel vms jõududel ta üle enam mingit võimust.
-
Paneks ka oma loo siia siis kirja.
Mul nimelt 3a poiss kes ei taha üksi magama minna oma tuppa sest räägib, et seina seest tuleb kuri issi nägu(halli värvi).Algul oli juttu ühest seinast mille ääres ta voodi asub aga nüüd viimasel ajal tulevad juba kahest seinast. Ja läbi une sonib ka teinekord, et mine ära mine ära ja ise nagu hakkaks nutma samal ajal.
Maja on meil uus 1,5 a vana. Tegelen kodus õhtuti inglimeditatsiooniga vahest. Siis kui vaja. Põhiliselt Mikael, Raafael ja minu enda kaitseingel Metatron, keda ma kutsun. Olen proovinud teha õpetuste järgi ja reaalselt olen näinud neist Mikaeli ja Metatroni. Kuid mõnikord on endal tekkinud hirmutunne meditatsiooni ajal ja siis olen jälle meie isa palvet lugenud või Mikaeli appi kutsunud ja olen hirmust üle saanud. Äkki olen ikkagi kedagi mittesobivat siia kutsunud ja nüüd ta kondab siin ringi. Ma olen pigem algaja kui kogenud selliste asjadega. Olen proovinud ka oma pereliikmetele ja majale valguse kaitsemulli ümber visualiseerida.
Veel niipalju, et vanas elukohas kus elasin üksi olid mul tõsised olendid kallal, kelle me kunagi ammu olime taldrikukeerutamisega nooruspõlves kohale kutsnud ja mitte ära saatnud.Ei tea kas võisin kedagi sealt kaasa ka tirida?