Elamine > Suhted
Väike mõtisklus...
Jõhvikas:
Hmm.... ikka on nii,et kõrvalt vaataja pilk on selgem, kui enda oma, juhul, kui asi puudutab oma probleemidele silma vaatamist. No pole midagi parata, aga olgu tänatud sõbrad, kel terav pilk ja ausad sõnad. Ausus on vahel valus ja terav, vastik taluda, aga kui sinuga ollakse lihtsalt õiglaselt aus, siis pole ju mõtet pahandada. Tuleb lihtsalt süveneda oma "nurgatagustesse" ja muutuda.
Praegu on eneseabi tehnikate ja õpikute ning esoteeriliste teadmiste ajastu. Sellest on saanud juba lausa moodne hullus. Selles infomüras on orienteerumine üha keerulisem. Kust algab siis oma tunnetus või sisemine hääl, kui me oleme täis tuubitud teiste tarkusi? Kui iseennast veel ei usalda, siis tuleb leida keegi, kes on "targem". Paljud on selles punktis seisnud, olles ise katki, oma katkises maailmas ja oodanud kelleltki abi: tee mind terveks ja paranda mu maailm. Olgu tänatud need, kes saavad meid, sel hetkel tõeliselt aidata, olles ise ausad ja aidates meid jalule, et me saaksime lõpuks ise iseenda ja ka oma maailma korda lappida, no nii jupp haaval, nagu see tavaliselt käib.
Neid, kes abi vajavad on palju ja abivalmeid jaluleaitajaid samuti üha rohkem. See on ju tore ja eks igaüks leiab endale sobiva edasiaitaja ja saab ka vajalikud kogemused, just sellised nagu antud olukorras vaja.
Kuidagi raske on algul arusaada, et ka need targad edasiaitajad on ka inimesed. Iga inimene on eriline, oma eriliste võimete ja elukäikude ja valikutega, igalühel oma tee käia, aga ikka jääb häirima see, kui keegi püüab meeleheitlikult abistada teisi selleks, et veenda meeleheitlikult iseennast ja teisi, et just ainult tema on hea, ilus, tark ja osav...
camilla:
Arvan, et igaüks leiabki oma tunnetusega inforohkuse seast just selle õige variandi üles, mis tema jaoks sobib :) Ja sisetunne ütleb, mida uskuda, mida mitte, mida järgida, mida mitte.
niux:
Jõhvikas, aitäh :)
Paar viimast päeva olen mõelnud sarnaseid mõtteid, olen alustanud korduvalt, siit ja sealt, tahaks ometi kord kahe jalaga maapinnal seista ja öelda, see on minu tee.....
Vikerkaarevärvi Pallike:
Tänan, Jõhvikas! Minulegi on kurtud, et õpetusi on palju ja tekivad vasturääkivused isegi, et kuidas siis ikka õigesti käituda või elada, palutud reegleid või õpetusi :). Minu õpetus on olnud üks- kogege Elu ja tunnetage, elage rõõmus ja armastage ning austage iseennast ja Loojat, Universumit. Usaldage iseennast ja Loojat, Universumit. See on kõik.
***Me kõik oleme Maa peal kui koolis- õppimas ja edasiliikumas, olles ühel hetkel õpilased, teisel õpetajad ja nii see jada läheb...
delfiin:
Jõhvikas, aitäh! Äratundmine, mis on Sinu jaoks õige, mis mitte tuleb kiiresti...Sinule loodud raamat lausa kleepub Sulle käe külge, teised jätavad Su külmaks ja kõigega on niimoodi, lihtsalt hakkad väga selgelt oma sisehäält kuulma...Põhiline meelespea-ei ole vaja ahmida ja krabada kõike, mis näppu jääb või mida kõrv kuuleb, see tekitabgi infomüra...ikka tasakesi ja targu aga kindlalt...lase elul voolata, see mis Sinu juurde peab jõudma, jõuab nii-ehk naa, kulugu selleks või aastaid...Nagu Karlson ütles, rahu, ainult rahu...
Ja see, kui keegi tahab meeleheitlikult olla hea, ilus jne. jäta see keegi lihtsalt punnitama, küll ta ükskord aru saab enda punnitamise mõttetusest :)
Armastust ja Valgust! :L (grupikalli)
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni