Arvan, et igaüks leiabki oma tunnetusega inforohkuse seast just selle õige variandi üles, mis tema jaoks sobib Ja sisetunne ütleb, mida uskuda, mida mitte, mida järgida, mida mitte.

Tänan, Jõhvikas! Minulegi on kurtud, et õpetusi on palju ja tekivad vasturääkivused isegi, et kuidas siis ikka õigesti käituda või elada, palutud reegleid või õpetusi . Minu õpetus on olnud üks- kogege Elu ja tunnetage, elage rõõmus ja armastage ning austage iseennast ja Loojat, Universumit. Usaldage iseennast ja Loojat, Universumit.  See on kõik.

***Me kõik oleme Maa peal kui koolis- õppimas ja edasiliikumas, olles ühel hetkel õpilased, teisel õpetajad ja nii see jada läheb...

Tänud teilegi, kullakesed
No, tegelikult tean ma ise ka seda, et maailm on vaatamata kõigele täiuslik ja kõik, mis on, on vajalik.

Jõhvikas aitäh sulle selle postituse eest! Mõnikord on pagana raske olla aus ja lihtsalt avaldada oma arvamust, sest mõni inimene võtab seda kohe rünnakuna ja hakkab pidama n.ö ühe mehe sõda. Viimasel ajal olen tundnud, et seal kus peaks tulema valgus nagu läbi puhta akna tuleb see valgus nagu läbi pesemata aknast ehk see valgus mis ruumi valgustab on määritud. Olen kahjuks oma teel kohanud inimesi kes väidavad et nende küünlad on kaugele  valgustavad aga ometi tundub et ned inimesed kompavad täielikus pimeduses. Kahjuks nii mõnigi tõeliselt abi vajav inimene võib sellise inimese otsa komistades sattuda veel sügavamasse padrikusse või eksida oma teelt veel lootusematumalt kui üksi katsetades. Ei saa ju pime juhatada teist pimedat ise juures karjudes ma näen! Ma ei väida, et minu ausus on parem ausus kui mõne teise oma lihtsalt see on minu tähele panek. Kui keegi tunneb, et mu sõnad teevad haiget siis palun enne kui tuled pudrunuia keset lõket mängima mõtle hoolikalt kas see mis sul on öelda on ikka valgustatu sõnavõtt või tavalise külamuti kaklemine mis ei vii mitte kuhugi. Niux tempo maha võtmine on hea sest siis sa näed ka seda kas ees on sein või kurv et peale rahulikult võttu saab gaasi anda ja siis edasi liikuda täis võimsusel. Lisaks Vikerkaarevärvipallikese öeldud enda ja Looja austamise juurde lisaks ma, et austa ka teisi, kaasa arvatult neid kes erinevad meist ja kellel on teisene maailma käsitlus või näevad asju teisiti kui meie.

Mul endal on viimasel ajal tekkinud tunne, et mõne inimese enese ülistuse soov on hästi suureks paisunud, lausa nii suureks et käitub nagu marutaudis loom kes ei jaga keda või mida ta hammustab. Seda enam kui see keda ta püüab hammustada on temast erinev. Teisi sõnu olen täheldanud viimasel ajal et vaimsete inimeste seas on tekkinud vaimne marutaud mida võiks hakata ravima. Kahjuks on ka tunne, et ühe sellise teatud inimesega suheldes olen ka ise saanud natuke neid taudi pisikuid ja nüüd pean mõtlema kas on võimalik kiiresti mingit ravi saada muidu võin ka mina karjuda järgige mind ma näen mis sest et ma sumpan täielikus pimeduses!!!

Ja võib ka nii olla, et olles erineval arenguastmel, on mõistmine raskendatud. Esimese klassi laps ei suuda mõista 12. klassi tasemel tarkusi, see aga ei tee temast kehvemat, ta ei ole lihtsalt jõudnud veel nii kaugele. Ja mõni, kes lõpetab 12. klassi, jääbki sellele tasemele, see, kes oli esimeses klassis, arenes ja õppis ning lõpetas kõrgharidusega. See on lihtsalt näide, piltlikustatud.

Tõeliselt Valgustunud inimesed armastavadki tingimusteta, mõistavad ja näevad suuremalt, ei kiritiseeri ja arvusta, ei suru midagi ega kedagi peale, ei halvusta. Elades harmoonias, pole kadedust, viha, hirmu, ahnust, põlgust, negatiivseid emotsioone ja mõtteid, tagarääkimisvajadust, uhkust... Selle kõige poole püüdleme/oleme teel me kõik.

***Me ise valime, kuidas me reageerime kellegi sõnadele ja tegudele. Me ei saa midagi teha teise eest, aga enese tegude eest me vastutame.

Tõeliselt Valgustunud inimesed armastavadki tingimusteta, mõistavad ja näevad suuremalt, ei kiritiseeri ja arvusta, ei suru midagi ega kedagi peale, ei halvusta. Elades harmoonias, pole kadedust, viha, hirmu, ahnust, põlgust, negatiivseid emotsioone ja mõtteid, tagarääkimisvajadust, uhkust... Selle kõige poole püüdleme/oleme teel me kõik.

***Me ise valime, kuidas me reageerime kellegi sõnadele ja tegudele. Me ei saa midagi teha teise eest, aga enese tegude eest me vastutame.

Pallike ja ometi, nii paljudel teel olijatel on kõik need omadused olemas. Pean silmas alustajaid ja ka neid, kes arvavad, et nad on juba Valgustunud.
Täna võin ma öelda, et olen astunud esimesed sammud Valguse teel, tean, mida ei tohiks teha, kuid ikka veel teen neid inimlikke vigu. Mis on aastatega sissejuurdunud ei kao elust hetkega, isegi, kui ma nii väga soovin ja püüan, ikka tulevad takistused teele, ja hetkel ei ole ma veel nii kaugele jõudnud, et koheselt emotsioonid läbitöötada, kuid ma sammun selles suunas.

Olen tänulik kõigile, teie abil olen siia hetkesse jõudnud