Elamine > Suhted
Segadus
sungirl007:
Tere. Kirjutan esimest korda siin foorumis ja ei tea kas üldse õige koht selleks on, aga lihtsalt tundsin, et pean siia kirjutama peale seda kui inglitega rääkisin.
Ja nüüd ma ei teagi kohe kus kohast alustada. Lühidalt öeldes armusin peaaegu 7 aastat tagasi ühesse noormehesse, saime lapse, läksime lahku, läksime kokku ja siis jälle lahku. Nüüd oleme pikalt lahus olnud, 4 aastat, aga ma ei saa temast kuidagi üle. Me saame suhteliselt hästi läbi, juba lapse pärast ja see teebki minu arust kõik veel hullemaks. Ma lihtsalt tunnen kuidas ma vajan ja tahan teda enda ellu, kuigi tema suudab mulle ainult sõprust pakkuda. Need meie 7 aastat tutvust on täis olnud naeru, pisaraid, kurbus, reetmis,petmist ja rõõmu. Vaatamata kõigele ma nagu loll tahaks temaga koos olla. Vahest mõtlen kas see üldse on armastus. Ma olen väsinud ja jõuetu juba. Ma langen samsse auku koguaeg tagasi, nagu mingi karistus oleks see kõik.
Segane jutt tuli kokku ja loodan et midagi aru saite. Ehk on teil minu totrale käitumisele mingi seletus või väike nõuanne.
Aitäh et viitsisite läbi lugeda.
Päikest.
St:
Tere.
Sa ei ole loll ja su käitumine pole totter ning see jutt pole segane ka. Mõtle sellepeale et miks sul teda oma ellu vaja on. Kas sellepärast et lapsel on isa vaja? Või kardad sa hoopis üksindust? Või on sul mingi kolmas põhjus. Kui leiad põhjuse mis sind tema külge seob siis seda põhjust omale teadvustades võid ajapikku hakata muid alternatiivseid valikuid nägema. Ja nende teiste valikute nägemine/olemasolu toob sulle kergenduse. Öeldakse ka et aeg parandab haavad. Sina oled temaga suheldes haavu saanud, küll aga pole teie vahele seda aega tulnud mis neid sinu haavu parandaks. Võib-olla peaksid temaga mõneks ajaks suhtlemise üldse peatama? Selle asemel vaatama mis elul sulle veel pakkuda on? Praegu praed nagu aeglaselt omas mahlas ja haavadele pannakse muukui soola juurde...
Astro:
Inimesed keda tõmbame oma ellu , on seotud me endi sisemise arengu vajadusest. Ka partner ... , kes enamasti asub hoopistükis "õpetaja" kohale. Sisemas on meil soov saada paremaks , teadlikumaks ju. Ja kes veel , peale partneri oleks parimaks selles osas (R) Vaid kiituse ja turvatundega... jääme ikkagi "padjale puhkama" , kuid turvatunde loomise vajadus käivitab meid täielikult ja seda enamasti partner taotlebki , olles sinu nö. võimendiks. Küsi endalt ... mida ta püüab oma käitumise läbi sulle õpetada? Kas enesemääramist , kohanemist , usalduse mõistmist .... Ja kui läbi selle mõistad oma enda eluõppetunni olemust... , vabastad ka teise Sind õpetamast. Kui oled mõistnud , ära õppinud siis pole ka temal vaja sind enam õpetada. Toimub täielik tingimusteta vabanemine , läbi sisemise teadlikuse kasvu... , mis ongi eesmärk ({)
Vikerkaarevärvi Pallike:
Mulle meeldivad mõlemad vastused, need justkui täiendaks teineteist. Tänan, kullakesed!
Valgust ja armastust!
apostel:
(aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli) Teile kõigile :) Minult on küsitud ,Mis mõtet on lahku minna kui vana suhe on paranenud ja korda saadud ? Ega siis polegi põhjust laiali jooksmiseks,kui saadakse aru,et suhe põhineb mõlema poolsel panustamisel ja sellega tegelemisel kogu aeg :) Tihti on ,aga nii,et minnakse kokku hoopis teistel alustel kui seda on armastus ,austus ja lugupidamine
oma partneri osas :o Suhtesse astutakse mingitel kindlatel põhjustel näit Majanduslikud probleemid,üksindus,kiiresti tiksuv bioloogiline kell(naiste puhul määrav),soov ,et keegi võtaks vastutuse sinu eest,hirm,kättemaks(eelnenud suhe,mis on purunenud)jne.
Naise ja mehe roll oma suhtes on tasakaal mõlema väljas,kus nad liiguvad,ehk siis andmise ja võtmise võrdsuses,aga mitte ainult saamises ;) Seletan lahti veel kord naise ja mehe rollid.Naine on allikas,sest on armastuse energia keskus ja ammutab seda univesumist ,Mees on looja,kes saab naiselt loomiseks vajaliku energeetilise laengu,ehk siis saab mees luua täpselt seda mida naine talle annab,ei rohkem ega vähem :) ja läbi mehe loomingu kogetakse oma ühis väljas seda,see on see igapäevane elu milles kaks elavad ja kogevad 8) Kui nüüd tekib olukord kus üks osapooltest pole rahul oma igapäeva kulgemisega ja tal tekkivad
pretensioonid,on tasakaal häiritud (R) Järgmise sammuna hakatakse puudu olevat otsima väljapoolt ,et kompentseerida ja
täita see tühimik mis on tekkinud,see juures tavaliselt süüdistades teist poolt kõigis neis asjades mis on korrast ära :o
Kuldne reegel on ju see ,et me teame alati täpselt mida teine peab tegema, et Minul oleks hea,aga unustame selle,et mida Mina pean tegema,et Meil oleks Hea ??? Kahe inimese suhe ,mis on mõlema poolselt leidnud lahenduse ,koos läbitud õpetuse näol
annab teavustamise nii enda ,kui ka partneri suhtes ja võimaluse teha otsus,et kas liigume edasi koos,või vajame veel mingit
täiendavat kogemust,ning seda saab anda mulle teine partner ja teine kooslus ;)Sellepärast juhtub väga tihti,et suhe mis
teistele tundub raudkindla ja purunematuna,leiab oma lahenduse,kahe inimese lahku minemises,kuid seda tehakse väärikalt
ja austuses mõlemapoolselt ,Tänades teist ühise käidud tee ja kogemuse eest :) 8) Loodan ,et seletasin seda siis hellalt ja
sõnu valides :P :P :P ja samas ka arusaadavalt ;) Tänan,Tänan,Tänan Teid (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
(A) (A) (A) (A) (A) (A) (A)
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni