Elamine > Suhted
ei saa üle...
Honor12:
Tere armas Inglipere !
Teate, mul on mure. Tegelikult on see jama kestnud juba pea aasta aega, no vahelduva eduga.
Mure siis selline: eelmine õppeaasta tuli meie kooli üks kena noormees. Me hakkasime suht kohe rääkima ning suhtlema. Juba siis ta meeldis mulle. Kõik oli täitsa korras. Eelmise aasta detsembri lõpus ta kirjutas mulle ja ütles, et olen talle silma jäänud ja ta tahaks midagi enamat. Ma võtsin seda naljana. Tundus liiga hea lihtsalt. Siis tuli aga uus aasta ja saime koolis kokku ja areneski välja suhe, mis kestis küll väga väiksest aega, kuid sellegipoolest suutis ta mulle südamesse minna. Ühel hetkel ta aga selgitas, et on rasked ajad ja et ta pole vist veel valmis. Ma püüdsin olla mõistev ja lootsin siiski,et kõik laheneb hästi. Siiamaani pole aga mingit muutust olnud. vahepeal me suhtleme aga ta ise pole sellel teemal kordagi juttu teinud. Selle algusest on põhimõtteliselt pool aastat ja vahepeal ma isegi suutsin juba leppida olukorraga ja edasi liikuda. Kui ma aga teda kooli peal näen või natuke suhtlen, kasvab kurbus ülepea. Ma olen proovinud igasuguseid meetode tema kustutamiseks oma mõtetest. Miski ei aita. Ühel hetkel kummitab ta jälle mu peas ja ma ei suuda oma mõtteid kontrolli all hoida. Ma mõtlen, et eks ma ise olin rumal, et ta oma südamesse lasin. Lihtsalt lootsin liiga palju. Üritan leppida, kuid see ei tule eriti välja. Me kaugeneme üha enam üksteisest. See teeb nii haiget !
Oskate mulle mingit abi anda keegi? Üsna lootusetu tunne on. :( :'(
Energy:
Mulle tundub küll et sa oled igati tubli et üritad suhtest üle saada niivõrd rahulikult. Sellised tunded on minu meelest täiesti loomulikud ja pool aastat on ikka väikene aeg et kellegist nii ruttu üle saada. Ja sa kindlasti ei ole rumal et lasid inimese oma südamesse. Ma pole küll kõige suurem suhteekspert, aga aeg parandab haavad, usu mind.:)
Vbolla kõige parem on leida mingi hobi või tegevus mis viiks mõtted mujale ja aitaks oma energia teistele asjadele suunata.
Vikerkaarevärvi Pallike:
Kullake, ära kunagi kahetse midagi. Kui Sa poleks teda südamesse lasknud, oleks Sa võib-olla jäänud mõtlema, et äkki oleks pidanud seda tegema. Lootustega ongi nii, et need ei täitugi tavaliselt. Need on ju meie ootused teise suhtes. Lastes kõik vabaks, lastes asjadel areneda omas rütmis, pingutamata, on peagi näha, mis võib juhtuda, välja tulla.
Kui ikka inimest peast välja ei saa, on Sinu jaoks miski pooleli. Kindlasti leiad selle asja üles. Ehk on tarvis midagi vabastada endast?
Valgust ja armastust!
Honor12:
Aitäh teile ! Sain mõtlemisainet küll . Nüüd, kui uus aasta on käes on mul juba ehk lihtsam talle mitte mõelda, kuid miski energia on minus tõesti, mis lihtsalt hoiab teda vägisi mu südames.
Samas, võimalik on ka see, et ma ei saagi ise sellele protsessile kaasa aidata. Ilmselt pean olema lihtsalt kannatlik ja ootama.
Oeh jh ! See on ikka raske ! :o
akvamariin:
Proovi küsida Valgusekaartidelt, ma usun, et saad abi ({)
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni