Veel üks nüanss on poolekesega kohtumises see, et valel ajal kohtudes võivad poolekesed olla liiga erinevad inimesed, et jääda kokku. Sellepärast pole hea mõte igasuguste sundivate loitsudega poolekest ligi tõmmata. Palved, soovid ja unistused on aga head.

Nägin hiljuti ühte tõestisündinud lool põhinevat filmi, kus mees ja naine kohtusid, neil tekkis armastus ja abiellusid. Juhtus aga autoavarii ja naisel kadus viimaste aastate mälu. Naine oli tagasi täpselt selline, nagu oli ülikooliajal, kõik tähtsad õppetunnid ja suured eluvalikud, mis defineerisid naise isiksust, olid kustunud. Kuna naine oli nii erinev varasemast ja nad mõlemad ei osanud enam üksteisega koos olla, naise poolt ei tekkinudki armastust, siis ei jäänud muud üle, kui lahutada. Hiljem, aastate pärast, oli naine teinud sarnaseid valikuid oma elus ja arenenud uuesti oma õnnetuseelsele tasemele. Nad said jälle kokku ja läksid koos välja, uutele kohtingutele.
Mees ja naine, kelle järgi oli film tehtud, elavad praegu õnnelikult koos ja neil on kaks last. Kes soovib seda filmi vaadata siis nimi on: "The Vow 2012"

Selline juhtum õpetab väga hästi seda, et tihtipeale peavad ka poolekesed arenema teatud tasemeni enne, kui on piisavalt elukogenud, et koos ühist teed minema hakata. Muidugi eks on eluteid igasuguseid, mõned poolekesed on juba määratud kohtuma varajases lapsepõlves.