Elamine > Suhted
Alkohol
Enya31:
ma vihkan meeletult alkohooli.kui saaks ajas tagasi rännata,kägistaks oma kätega selle inimese,kes alkoholi üldse nö avastas.vabandust,ma pole muidu vägivaldne,aga alkohool on.....õudne,õudne,õudne:(((
mereliilia:
Oi, kui palju ma leidsin enda kohta käivat Kaledoni kirjutises :o
haldjapesa:
Otsisin, mida Luule Viilma alkoholiteema kohta on kirjutanud, ehk saab mõningaid mõtteid juurde. Edu.
"Kui inimesel on hirm, et mind ei armastata ja kõik, mis ta armastuse ärateenimiseks ette võtab luhtub, siis ta abitus teeb ta kurvaks. Soov olla hea sunnib kurbust vaos hoidma ja julmust olematuks tegema. Kui ei mõtle, siis ei ole probleeme. Kurvad mõtted upuvad kõige paremini alkoholis.
Kurbus sünnitab alkoholismi.
Kui alguses võetakse tuju tõstmiseks ehk vaoshoitud rõõmu vabastamiseks ehk kurbuse peletamiseks, siis tasapisi tekib juba üha sagedasem tahtmine aeg-ajalt üks hea naps saada. Edasi läheb pingete maandamine kuidagi loomulikult igapäevaseks. Seda allakäiku pidurdada on väga raske. Nii nagu poolelt liumäelt on tagasi pöörduda raske, nii kipub ka alkoholism kuristiku põhjani laskuma. Ja kes seal kuristikus veel mõelda suudab, see saab vaid ise mäele tagasi ronida.
Tuleb teadvustada, et ega alkoholis ei ole asi, joojas on viga. Kui käsi pokaali poole küünitab, siis küsige iseendalt: "Miks ma nii teen? Miks tema nii teeb?" Tunnetage ja Te tunnete, et see on kurbus, mis lohutust otsib.
Alkohol toob nähtavale inimese varjatud pale. Mõni inimene on parajas joobes nii mõnus, et hea meelega tahaks teda näha alati sellisena, sest kainena on ta võimatu. Selline inimene surub kainena alla oma hirmu, et minu armastust ei vajata ja muutub tigedaks, kui teda ei kummardata ja ülistata. Ta enesehaletsus on nii suur, et ei mahu sisse ära ja see paneb ta raevutsema. Ta ei taha, et keegi tema nõrkusi näeb. Ta eelistab jõudu demonstreerida ja haletsejaid sellega eemale peletada. Sügaval südames elab tahtmine suuremeelset mängida, et vabaneda oma armastuse koormast.
Teine, kainena väga meeldiv inimene, on paari pitsi järel juba tõeline riiukukk, kes norib: "Ah et mina ei meeldi sulle: Minu nägu ei ole ilus." Jne. Tema surub kainena alla oma hirmu, et mind ei armastata ja teenib armastust ära. Tema lootuste luhtumisest tekkinud ennasthaletsev raev vabaneb alkoholi abil vangist ja hiirekesest saab lõvi. Peale joomingut võib ta olla suures kassiahastuses sellest, mis purjus peaga tegi.
Alkohol ei ütle pärast, et ma ei armasta sind, ei sõima roppude sõnadega, ei alanda, ei õelutse, ei naeruväärista, ei tuleta eksimust kogu edasise eluaja meelde. Ta ei süüdista joojat olematutes pattudes. Ta annab joojale valikuvabaduse juua või mitte juua. Iga jooja teeb tema sõnatule jutule omad järeldused. Öeldakse, et alkohol paneb inimese endast sõltuma. See on vale arusaam. Ainult inimene saab teise panna endast sõltuma.
Õppige purjus inimesesse mõistvalt suhtuma ja joodikud ei tee Teile liiga. Aga kui Te temast kasvõi halvasti mõtlete, ütlemisest rääkimata, siis pöördub tema varjatud pool Teie kahjuks. Ja kui tema pärast seaduste järgi süüdlaseks tituleeritakse, siis õppetunni on ta Teile ikka ära andnud. Alkoholism lakkab olemast ainult headusega ehk armastusega ravides.
Mitte alkoholis ei ole asi, tarbijas on asi. Kui kogu alkohol müügilt ära võtta, siis alkoholism sellest ei kaoks. Alkoholismi põhjus - kurbus - peab vabaks saama, siis lahkub ka alkoholism.
Kui inimesed õpiksid vabanema hirmust, et mind ei armastata ja õpetaksid seda ka oma lastele, siis laheneks alkoholi probleem juba homseks. Aga kuna inimkond ei tunne vajadust ja seega ka tahtmist liumäelt tagasi pöörduda, siis sellist üleüldist imet ei saa sündida. Jäägu see igaühele isiklikuks otsustamiseks.
Natuke alkoholi on hea, palju ja pidevalt on halb. Alkohol aitab tõesti ja kui on mingi väga suur hingeline trauma, siis on ta tõeline arstirohi. Vanasõna ütleb, et kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Joodikud kordavad seda eneseõigustuseks iga päev. Sellel vanasõnal on ka teine pool. See on: võta pits ja pea aru. Aga arupidamisega on lood kehvad.
Kuna keha on hinge peegel, siis järelikult on keha hävitamisele eelnenud hinge häving. Hingeline häving omakorda pidurdab vaimset arengut."
--
Alkoholismi konkreetseid põhjusi on muidugi iga inimese puhul raske üles otsida, need võivad olla juba lapsepõlvest pärit või veel kaugemaltki- eelmiste elude lahendamata stressid. Kuid kõik halb on siiski armastuse puudusest, seega sealt tulekski alustada.
Mitte et alkohoolikut ei armastataks, lihtsalt tal endal on hinges mingid probleemid ja hirmud ees, mistõttu tal on elult tulevat head ja armastust raske endasse lasta, või ta oma stresside tõttu seda head lihtsalt enam ei näe ega tunne.
mereliilia:
Kõik on õige.
Ma usun, et minul on asi alguse saanud ilmselt lapsepõlvest (kahjuks pole antud annet näha eelmisi elusi, vbl on probleemid pärit juba sealt).
Kui sulle ikka pidevalt korrutatakse, kui halb ja sõnakuulmatu ja kole laps sa oled, siis hakkad ju uskuma, et see nii on. saad tappa, püüad rohke ja rohkem parem inimene olla, aga ikka pole küllalt hea.
Kuskilt igal juhul mul see tõestamise periood pihta on hakanud, et näidata, ma pole nii halb midagi. Pool minu elust kui mitte rohkemgi, on kulunud tõestamaks, et ma olen ka siin ilmas midagi väärt.
Minult on tihti küsitud, kuidas ma kõike jõuan, mis ette olen võtnud. Vastanud alati, et ei tea isegi. Nüüd siis tean, alkoholikurat on selleks palju jõudu andnud. Kadunud on ka ärevushäired ja paanikahood ka enam ei kiusa. Kui, siis tõesti imeharva.
Tuju on võttes olnud, kuidas kunagi. Oli periood, kus olin kohe kuri. Abikaasa ütles, et minus elab justkui kaks inimest. Kaine peaga nii tore inimene, aga kui võtab, siis vana kurat ise.
Nii et neli aastat nagu p***merest läbi käinud ja lõpuks jõudnud äratundmisele, et elu on elamist väärt ja küllap mul veel on palju, mida teistele anda.
mereliilia
haldjapesa:
Oled raske tee läbi käinud, aga sellel on ka hea külg- oled nüüd ennast ja elu väärtustav. Seda polegi nii lihtne saavutada :)
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni