Tere!
See jutt ei sobi kuhugi teemasse. Pigem on see lihtsalt soov endast välja kirjutada ja enda jaoks mõtet selgemaks muuta.
Olen vist tõelises talveunes.
Detsembris polnud talveunest veel märkigi, aga pärast Jõule "uinusin". Minu ümber on hajus mull ja mina selle mulli keskel. Aeg liigub ütlases tempos, aga kuidagi kiiremini, kui märgata jõuan või siis ka tahan. Eile kella 15 - 18 kulgesin oma mullis nii edukalt, et ei märganudki 3 tunni möödumist. Ma ei teinud ka midagi, lihtsalt olin linnas, vahepeal seisatasin, siis vist seisin pikalt...niisama. Mingi hajameelsuse vorm.
Unustan vist vahepeal ka söömata, sest 2 kg on kuhugi kadunud. Samas...ma ei tunne ennast halvasti sellise kulgemise juures, ma lihtsalt ei märka aega, sest olen kuskil mujal. Ei vaeva oma pead ka mingite mõtetega. Lihtsalt olen. Tegemata asjade kuhjad küll kerkivad, aga ega pole ka soovi oma kulgemisest välja tulla. Midagi taolist olen kohanud ka siis, kui on pisuke puhkusehetk ja pilk on "uduseks" lastud, vot siis ei taha ka uuesti pilku fokusseerida, kuigi tead, et on vaja kellelegi midagi vastata.
Köögis istudes ja aknast välja vaadates võib mööduda ka pikki tunde. Nagu mingi tsükkel oleks lõppenud ja enne uue algust on keha ja hing võtnud pikema pausi taastumiseks. Tööl olen käinud 6 päeva nädalas ja niimoodi pühadest saadik, aga see ei ole mind väsitanud, sest aega ma ei märka ja aja mittetajumine annab võimaluse mitte ära väsida.
Hetkel pole mulle teele sattunud ka selliseid inimesi, kellele on vaja "uus hingamine" anda ja neid pisut motiveerida. Ehk see hajus mull on minu ümber kaitseks nii teiste eest, kui ka annab kaitse mulle endale.
Oma kaaslasele selgitasin oma mulli olemust, et ma olen küll kohal, aga nagu poleks ka. Siis ei pea ta muretsema.
Kui keegi kaugemalt mõtleb minu peale või tahab minuga suhelda, siis tajun seda, sest kananahk tekib korraks ja kui pisut mõtlen, siis saan ka aimu, kes on, nii, et mingi tunnetus ja side maailmaga on ikkagi olemas.
Ootan ka mulli hajumist, sest siis olen vist "värske" ja erk kõike tajuma, tunnetama. Ma küll ei mediteeri joogide kombel, aga see praegune on vist midagi sarnast nende tegevusele, sest tulemuseks on uus tasand, või siis ka igapäevasest elust erinev tasand. Mina olen vist sinna kuhugi pikemalt jäänud...nagu mõttevaba nullpunkt. Õnneks mitte ajuvaba.
P.S. Huvitav, märkasin et aeg jäi seisma ka kodulehel, sest arvutikell on 47 minutit edasi nihkunud.