Üldine jutt > Soovin rääkida oma elust
Natuke minust ja siia foorumisse sattumisest....
u2p:
M6ned kuud tagasi, kui k6ik tundus kokku varisevat, nii suhted, materjaalsus kui ise....Täielik kaos kus ei näinud enam algust ega l6ppu...
Yks hommik, ärgates täiesti higisena...nagu oleks terve öö rasket tööd teinud voi nagu oleks hammasrataste vahel mind nuheldud, raske seletada, seejärel oleks nagu mingi s6num minuni j6udnud. Keegi justkui ytles, et enam sa yksi ei suuda, palu abi, otsi uusi v6imalusi ...
M6istsin, et midagi on väga valesti ja vajab muutmist aga mis ja kuidas peaksin seda "midagi" muutma on siiani selgitamisel....
Olen juba nädalaid netis surfanud ja väga palju avastusi teinud universumi kohta. Alustasin ka Inglitega suhtlemist, kelle poole pole varem "osanud" pöörduda, pean mainima, et see yks k6ige kalleimaid leide minu jaoks...ja loomulikult on väga palju valgust mu m6ttemaailma toonud Teie!
See k6ik siin on minu jaoks täiesti uus ja väga huvitav, mis vajab ka seedimist...
V6ib-olla on keegi Teist midagi taolist läbi elanud ja oskab omalt poolt midagi lisada, n6ustada, soovitada...
Päikest pilkudesse!
Tahan olla mina ise aga see Mina Ise tuleb k6igepealt yles leida...
AnnaNuustik:
Noh, Sul on terve elu aega. Olen rõõmus, et Sa esimesi samme astud. Edasi saab vaid paremaks minna.
Iris:
Inimene küsis oma inglilt :" Miks siis, kui mul kõik hästi oli, käisid sa mu kõrval ja liival oli näha kaks paari jälgi - minu ja sinu omad -, siis aga, kui mind tabas ebaõnn, jätsid sa mu maha ning ma nägin liival vaid ühtesid jälgesid?" Ingel vastas : " Kui sul olid rasked päevad, siis ma kandsin sind kätel". (Kuldsed lood)
Igale mõõnale järgneb alati uus tõus. ({)
AnnaNuustik:
*Nuustik vahib tardunult Irise kirjutatud ridu*
Lihtsalt, sõnatukstegevalt harras tunne.
(A)
Rosetta:
--- Tsiteerin: AnnaNuustik järgi detsember 07, 2010, 18:55:44 --- *Nuustik vahib tardunult Irise kirjutatud ridu*
Lihtsalt, sõnatukstegevalt harras tunne.
(A)
--- Lõpeta tstitaat ---
Sama siin.
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni