Minu ema on Lõvi ja väga võimukas. Kui on paha tuju, ta kohe oskab päeva ära rikkuda ja väga halvasti öelda. Vahel ei saa ta isegi aru, et ta halvasti on käitunud, vabandust ei palu ta iialgi.Tema hääletoon on kärkiv ja rahulolematu. Kui temaga isegi hellalt rääkida, hästi sõbralikult, võib ta ikkagi nähvata.  See teeb haiget, et pole emaga õiget läbi saamist, võiksime ju koos elada, aga see on võimatu.
Noorena tundsin alaväärsust, saamatust, süütunnet. Kõndisin küür seljas.  Kuniks paljud seda ütlesid, et käin küürus nagu vana inimene. Ajasin ise endal selja sirgu, pea püsti ja nägu naerule.....aga sisimas tundsin end nagu kloun.....mul oli kurb olla!
Sain sest hea õppetunni eluks, kuna hakkasin mõistma läbi L. Viilmaa raamatu, et oleme endale vanemad ise valinud, et läbi nende targaks saada ja neid õpetada. oleme valind vanemad teadlikult sellised. Läbi kannatuste saame targemaks. Vaja andestada vanematele. Meie need lapsed areneme vaimselt edasi, kes on kannatanud väärkohtlemist. Valus on mõelda, et oma ema või isa valesti käitub lapse suhtes......aga selline see elu juba on.  See muudabki meid ainulaadsemateks läbi kannatuste. Täname vaid vanemaid. Ükskõik millised nad on olnud või on. Sest tänu neile oleme just leidnud endale rahu ja valgust, otsinud, leidnud ja kogenud.....selle sama Inglipesa!   Suured tänud!  Olge ikka sama mõistvad ja armsakesed, inimese hing on nii õrn!   Meenutab õrna lillekest.....kes vajab armastust, päikest!      Kõigile päikest südamesse!   Kui teete elus valikuid, valige päiksepoolsem külg....               

Hoclines!
Jah, vahel tahame asja lihtsalt siluda, mõnd asja selgeks rääkida, aga see ei tule vanema inimsega toime, sest seda võetakse kui süüdistust. Isegi nooremad inimsed ei kannata, kui mõned asja selgitada.......kardetakse süüdi olla!
Võiks ju nii olla, et räägitakse, mõeldakse koos, ja öeldakse jah, olen valesti käitunud.....kui rumal minust....vabandust.......nii käituvad vähesed!
Kuidas ikka käituda olukorras, kui sind solvatakse? See teeb küll haiget, anname andeks, aga kas suudame andestada südamega, et seda enam ei mäleta, see enam haiget ei tee? 

Üritan alati oma solvumist varjata, alla neelata.  Aga sellega peab tegelema ja kohe täna alustan.....kallid!     

Mina olen oma emale tänulik oma lapsepõlve eest. Nende päevade ja aastate eest, mida teised lasteaedades/sõimedes, mina aga kodus ema kõrval lapsena sain kogeda. Olen tänulik selle helluse eest,mille ta mulle südamesse külvas.

Kuigi ma hiljem teda sageli ei mõistnud ega mõista paljuski tänini, usun ometi tema püüdlusi teha kõike parimal - õigeimal moel. Tema elu ei olnud kerge aga ega ta kerget elu kunagi ei otsinudki.

Tänaseks on ta juba kaua aega vikerkaare taga...  Olgu talle seal toeks minu südamest tulev tänutunne! 

Nüüd ta vigastab juba ennast, sest kellestki ei käi jõud üle. Mul on väga kahju

Tean, mida tunned...aga nendele provokatsioonidele ei tohi alluda...ta püüab teid süüd tundma panna.

Inglid on mulle vastanud, et hetkel saangi sellega tegeleda distantsilt valgust ja armastust ja palveid saates.

Inglid annavad alati parimat nõu  Kallid 

sellistele pahadele emadele kes püüavad teid solgiämbrisse uputada tuleb vastu astuda ja koht kätte näidata,muidu jääb sinust ainult poolik vare alles

Aga mis siis edasi, kui koht kätte näidatud? Rahu hinges? Ei tahaks hästi uskuda, aga mine tea...
Muidugi osalt võib Sul isegi õigus olla...aga armastus ja andestus peaksid hingerahu tagama, armastus ja andestus inimeses eneses eelkõige...vist...
(Lihtsalt loen ja mõtisklen, oma emaga mul probleeme ei ole õnneks)

Mina jäär, ema jäär!Pole kunagi prob olnud. Alati hästi läbi saanud. Kaks kivi küll.Vaidleme siis vaidleme, rõõmustame siis rõõmustame.
Ärategmist pole kunagi olnud.
Pole need jäärad miskid hullud midagi.
Lihtsalt meeldib kõva häälega rääkida, palju rääkida, veidi kanged ka. Aga kes poleks:)

Lugesin hiljuti tsitaati, mis mulle väga meeldis ja tundub õige. Millegipärast tuli praegu selles teemas meelde:
"Vihkamine ei lõpeta viha, selle lõpetab armastus. See on igavene reegel." Buddha

Ingeri, imeline tsitaat 

kirjandus võib end palju paberile trükkida, iseasi kas see reaalselt vastuvõetav on v eksisteerib.

angelica, süvene natukenegi tekstidesse, mis siin pesakeses olemas on...võib-olla hakkab ka Sulle kunagi midagi "kohale jõudma". Et armastus võidab viha, see eksisteerib ja on vastuvõetav paljudele.

Armastust ja Valgust